Silt: laagrid

… taas kord vend Juhani sulest:

Selleaastane EKEK suvelaager toimus Vormsi saarel ning sellega sai tehtud uus algus vanale traditsioonile. Uut ja värsket võis ka näha uutes nägudes, kes esimest korda viibisid meie laagriperes, nende seas kõige kaugemalt, Suurbritanniast tulnud külalised, Londoni Püha Esimärter Stefanose koguduse preester Dana Andrew Jackson koos abikaasa Edithiga.

Seekordses laagris oli tänuväärne ka see, et võisime ööbida Püha Olavi koguduse külalistemajas ning teenida Jumalat kohalikus restaureeritud EELK Püha Olavi kirikus. Tänulikkuseks andis põhjust veel see, et kõik toiduvalmistamine oli kohalike poolt korraldatud, mis kergendas tunduvalt laagri üldist korraldust.

Pärast traditsioonilist lipuheiskamist ja alguspalvet Isa Thomase poolt võisime kaunil päikesepaistelisel õhtul siirduda kirikusse esimesele õhtupalvusele. Palveteenistused olid üksteisest natuke erinevad, vastavalt sellele kas muusikat juhtisid Pärnu või Tallinna koguduse ülistusjuhid. Ka hommikupalvused erinesid veidi üksteisest oma sisu poolest, neist üks oli rohkem keldi palvetraditsioonis. Pärast esimest palveosadust võisime kinnitada keha ja õhtul koguneda vestlusringi, mida juhtisid meie külalised Isa Dana ja Edith Jackson, kes rääkisid oma elust koos Jumalaga. Vestlus kestis mõnusalt kaua ning läks sügavuti erinevatel teemadel, lähtudes laagri üldteemast – misjonist.

Laupäeval võisime kuulata mitut loengut (“Keegi räägib, keegi kuuleb”), mis keskendusid päevakohastele vaimulikele teemadele. Isa Thomas alustas loengutesarja, rõhutades ristiinimese vajadust austada sakramente ja neile läheneda avatud ja puhta südamega- südamega mis on täis usku kõiges selles, mida Jumal võib teha meie isiklikes eludes. Isa Thomas kinnitas, et meie misjon siin elus algab meist endist (ehk siis “meie oma lävepakult”) ja kõigest, mis toimub meie südames. Seejärel võttis teatepulga üle isa Dana, kelle õpetuse keskmeks oli mõte, et inimese füüsilise heaolu keskmeks on selgroog, mis hoiab kogu luustikku koos. Sellest lähtudes peab meie vaimulikus elus olema sarnane “selgroog” mille tugevuse tagab jätkuvalt meie elus Kolmainu Jumal ja Tema Sõna ning palveosadus Temaga. Isa Dana ettekannetes olid korduvalt põimitud patt ja patukahetsus ning vajadus pihtimise järele. Sellega seoses tulid väga mitmed inimesed meeleparandusele ja suur osa laagri rahvast käis ka pihil. Selle kõige eest olgu au ja kiitus ning tänu igavesti meie Jumalale!

Võisime kuulda isa Danat sõna jagamas kahel missal, kus ta kõneles Jumala ärarääkimatust Armastusest, mis on üle kõige muu siinses maises elus. See on alati teretulnud teema, eriti sellele inimesele, kes võitleb elu raskuste ja võitluste keskel.

Laupäeva pealelõunal võisime osa saada ühest toredast kontserdist, mille tõi meile noored külalised Madis Orr, Anna Katariina Vaino ja Johannes Eriste. Laulude valik koosnes mitmetest üldtuntud ülistuslauludest, mis soosis kuulaja mõtterännakut Jumala kiituse ja Kristuse päästetöö radadel. Pean tunnistama, et seekordses laagris kuuldud ülistusmuusika puudutas mind väga sügavalt, viisil mida olen küllaltki harva kogenud. Siinkohal tuleb teha vahet emotsionaalse tunde ja Jumala tõelise kohaloleku vahel, mis on Tema juuresolekul küllaltki eristatav.

Oleme samuti tänulikud kohalikule EELK kogudusele, kes lahkelt lubas oma kirikut kasutada. Kõik see liturgiline teenimine, mis on EKEK jumalateenistuse loomulik osa, sai justkui uue elu sisse, tunnistades sellest, et Jumal elab ka Temale ehitatud hoonetes, mitte ainult Tema järgijate südametes.

Pühapäeva hommikul enne Püha Armulauamissat võisime läbi teha väikse muusikalise palverännaku vend Juhaniga (“Minge kõike maailma”), kes tutvustas meile viit erinevat Johann Sebastian Bachi soolo vioola sonaati. Lugude vahel jutustas ta misjoni teemal, tuues näited oma vanaisa ja isa (Johannes ja Lembit Peipmani) jumalariigi teenimisest varasemast ajast nii Eestis kui ka Austraalias.

Suur tänu kõigile kes osalesid seekordses laagris. Südamlik tänu EELK Vormis koguduse õpetajale Ants Rajandole, külalistemaja perenaisele Ene Rannale, eriline tänu Regytale tema panuse eest külaliste tõlkimisel. Tänud ka kantor Riho Kinksaarele, muusikule ja üldise meelelahutuse valdkonna spetsialistile Kaido Kikkasele, akolüütidele – Andres, Marek, Karin ja Rutti – ning kõigile, kes käed külge lõid laagri õnnestumise nimel.

Mingem nüüd kõike maailma, kuulutades head sõnumit ja rõõmu Issanda väes. Tänu olgu Issandale! Aamen.

Juulikuu AD 2017

Mis laager see ilma Juhani ja tema viiulita on… Alljärgnev on tema kokkuvõte lõppenud kirikulaagrist.

—

Suveaeg  – tähendab, ka suvelaager. Nii on see EKEK kirikuliste aasta tegevuse kohaselt üks oluline etapp kirikuaastas. Veelgi enam – see on aeg mida iga tõsine kirikuline oodab põnevusega. Enam-vähem kindla arvuga põhi koosseisust osavõtjaid olid ka see aasta kohal – Tallinnast Valgani (vahepeatusega Pärnus…). Ja meil oli tõsiselt tore aeg!

Selle aasta põhiteema oli Kogudus kui Jumala Pere. Teemasse aitas sügavuti minna brasiillasest külaline isa Ebenezer Paz, kes on viimastel aastatel resideerunud Rootsis. Isa Benel oli laupäeval kaks huvitavat loengut, mille alapealkirjaks olid “Kaks algust – kaks teed” ja  “Kas suur pauk ja evolutsioon või Jumala looming ning Tema armastus” – viimase puhul on tegemist sellega, mis on kogu aeg kaasas käinud Jumala teed järgivas isikus (eriti mis puutub armastusse). Isa Benel on väga lai silmaring. Tema loengutes tuleb esile hulk teaduslikke, teoloogilisi, filosoofilisi ja kultuurilisi fakte koos aastate jooksul väljakujunenud huvitavate elukogemuste ja arvamustega. Näiteks – füüsika maailmas on leitud, et aatomi keskmes on helilained, mis aktiveerivad aatomi tegevust. Ta võrdles seda laiemas plaanis muusikaga, mida maailmas vahest kõige enam kuuldakse ning teadvustas, et see on justkui termomeeter, mis on võimeline möötma meie ühiskonna vaimset seisundit. Kui need helilained aatomites on tunnusmärgiks vaid liikumisest ajas ja ruumis, siis seesama liikumine muusika helides omab hoopis kõrgemat möödupuud. Minu jaoks küllaltki täpne ja mõtlemapanev tähelepanek. Niisiis läbisid kogu temaatikat detailsed faktid suuremas Jumala plaanis ning see kõik aitas kaasa, et mõista selgemini Jumala võrratut armastust ja Tema arvestamist meie igaühe isikliku eluga siin maakeral, kuigi see on lõppkokkuvõttes vaid liivaterake kogu Universumis.

Laupäeva õhtul oli laagri rahval võimalus osaleda vestluses isa Ebenezer’iga ning saadi hulk huvitavaid teadmisi nii külalise elust ja tegemistest kui ka sellest mis kristlikus maailmas hetkel üldjoontes toimub. Isa Ebenezer on kirjutamas raamatut Aspergeri sündroomist, mille all kannatasid ka sellised maailmakuulsad isiksused nagu Bill Gates ja Steve Jobs. Ta jutustas lähemalt neist mõlemast…. Pärast vestlust toimus isa Thomase juhtimisel väga hea palveosadus. Võiks isegi öelda, et see kujunes laagri üheks olulisemaks tegevuseks, kuna väga mitmed inimesed said sellest sügavalt puudutatud ja isegi lausa muudetud.

Esimesel õhtul vaadati kahte filmi – “Ühendav usk”, mis jutustab Eesti Kristliku ajaloo taustast nagu see vaieldamatult oli. Film on EKN-i tellimusel tehtud. Nagu laagriski mainitud oleks väga vaja, et seda filmi näidatakse kõikides põhikoolides. Teine film oli 11 Oscari auhinda võitnud “Ben Hur”. Hea mõjuga film, mida soovitaksin kõikidel vaadata.

Aga meie aeg laagris ei oleks pooltki seda olnud ilma armsa Regyta ja tema meeskonna maitsvate söökide valmistamiseta – suured ja südamlikud tänud neile. See aasta me võisime nautida Kaido Kikkase uut ja vägevat klahvpilli, mille rikkalik helidevalik andis väga palju juurde selle aastase muusikategevusele. Suured tänud ka meie laagri külalistele Pärnu Immanueli kogudusest, kes esitasid valiku väga huvitavalt kujundatud improvisatsioone flöödile ja viiulile. See oli tõesti meisterlik ettekanne ja nagu isa Thomas mainis – see oli väikene rosin lõpetamaks meie põnevaid laagripäevi.

Nagu lugedes tunda, oli selleaastane laager igati korda läinud. Tänu Jumalale, et ta juhib ka selle koguduse tegevust aastast aastasse ja kuigi on olnud üsnagi rasked ajad kirikuelus, tundub, et on üks hulk jumalarahvast, kes on teadlikult otsustanud jääda ustavaks EKEK-le ning seetõttu ka Jumal ei unusta neid iial.

Aitäh teile – ka mina sain väga õnnistatud sellest laagrist!

Non nobis domine.

Juhan.

PS Viiruk, mida praegu kasutatakse EKEK missadel, on eriliselt meeldiva lõhnaga… kindlasti mõjub see ka heas mõttes palveelule. Selles osas vist kuuluvad tänud ennekõike meie õigeusu kiriku sõpradele….