Vend Juhani laagrimuljed 2022

Nagu juba tavaks on saanud, kajastab vend Juhan möödunud kirikulaagrit enda päevaraamatus…

Heremlaste kangelased ja taevainglite väed (“Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale” – Js 26:3).

Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku 22. suvelaager sai taas peetud selle aasta juulikuu viimasel nädalavahetusel. Nende kahekümne kahe aasta jooksul on läbi rännatud erinevaid paiku nii Harjumaal, Pärnumaal, Vormsil kui ka Saaremaal. Kõige viimane koht, Pähklimäe keskus Saaremaal on olnud kiriku jaoks viimase nelja aasta jooksul tänuväärne peatumiskoht, võimaldades nautida erilist vaikust, samas pakkudes võimalust erinevate tegevuste läbiviimiseks, olgu need kehalised või vaimsed.

Nagu on juba tavaks saanud, kogunes rahvas lipu heiskamiseks ja seejärel õhtupalvuseks. Selle palvuse ajal võtsime vastu video teel läkitatud tervituse Karismaatilise Episkopaalkiriku Londoni Püha Esimärter Stefanose koguduse preestrilt, isa Dana ja tema abikaasa Edye poolt, kes tuletasid meile meelde, et rasketel aegadel väsivad kõik – ka kirikurahvas, kuid Jumal on see ainus, kes kunagi ei väsi ega tüdi ning meie pilk tuleb jätkuvalt suunata Tema poole, kellelt tuleb meie abi.

Esimesel õhtul teenisid meid abielupaar Inglismaalt, head sõbrad Jane ja Stuart Chalmers Bournemouthi Coastline Vineyard’i kogudusest. Nad rääkisid enda kogemusest Jumalaga koos käies. Nende seisukoht on see, et võti on meie enda käes, kes me oleme tema lepingu lapsed, ja et meil tuleb õppida tegutseda Taevaisa tõotuste järgi, mille ta on meile jätnud oma Sõna kaudu. Stuart, võtnud oma ettekande aluseks Õpetussõnad 3:3-5, jagas head kinnitust selle kohta, et Jumal võimaldab meil käia iga päev väga erinevatel viisidel Tema au sees ja vaimse puhtuse väes.

Üsnagi hilisõhtul saabus meie keskele noormees, kes teenib praegu kaitseväes ning olles täis armastust Jumala vastu, tuli ta meid teenima oma erinevate andidega. Tema kohalolek on taas elav näide, et oleme selles maailmas see võitlev kirik, kes kunagi tulevikus Püha Vaimu läbi saab täielikult ja igavesti muudetud võidutsevaks kirikuks. Sellest sai ka alguse laagris korduvalt kasutusel olnud humoorikas väljend “heremiidid” (viitega praegusele kaitseväe juhatajale Heremile).

Laupäeva varahommikul, kui näiteks õigeusu kloostrite äratuskella asemel lööb vaimulikust noviits puust tehtud talandoni, on meie laagri puhul üldäratuse märguandeks (budo)võitluskunsti meistri Kaido hommikuharjutuste kosted, kui mõõgad ja kepid üksteisega suurest tahtejõust ristuvad. Aeg on näidanud, et sellesse tegevusse on Kaido teisigi kaasa tõmmanud, et nad sellest valdkonnast midagi kasulikku võiksid õppida. Kõik, kes on mitme aasta jooksul temaga ühinenud on ka mõistnud, et selles trennis on oma vajalik iva sees.

Kui nüüd taas sai uus päev nii öelda jalad alla, koguneti esimeseks ühiseks hommikupalvuseks, mille aegumatu iiripärane ülesehitus on võimeline igaühe südant puudutama. Palvuse ajal nägime videotervitust Karismaatilise Episkopaalkiriku Euroopa piiskopilt Elmer Belmontelt, kes resideerub Madridis. Tema sõnum meile oli mitte taganeda Jumalast keerulistel aegadel, vaid saada kinnitust selle kohta, et Jeesus on alati meie juures, olgu see armulauaosaduses aga ka nendega, kes laiemas mõttes kannatavad selle maailma rahutuste tõttu (Mt 24:6-13). Seega igaüks sai kinnitust oma igapäevaelu võitluste keskel ning ühtlasi andis piiskop meile teada, et plaanib meid külastada käesoleva aasta oktoobrikuu teisel nädalavahetusel.

Keskhommikul võisime osa saada vend Juhani juttudest Ilmutuse raamatust. See raamat on oma allegoorilise keele ja mõtteviisi tõttu täiesti erinev teistest pühakirja raamatutest. Kokkuvõttes on see raamat aga kirjutatud ajal, mis pidi saama usku kinnitavaks sõnumiks kõikidele kristlastele läbi aegade ning ainuüksi selle raamatu rohkem kui kakssada viidet Vanale Testamendile näitavad, kuivõrd on see lahutamatu osa nii Vanast kui ka Uuest Lepingust. Seega tuleb seda raamatut hoolikalt lugeda Vana Lepingu valguses kristoloogiliselt ning uut lepingut kui täide läinud prohvetlikku sõnumit.

Teises tunnis jagas vend Juhan kuuldud õpetust, mis heidab uut valgust Vana Testamendi esimese ja teise templi ajakäigu teenistuste vahel. Seoses Joosija reformidega (Hesekieli raamatus), tuleb tunnistada, et selle puhul, mis sündis Babüloni teise eksiili ajal iisraeli rahvaga, on tegemist väga oluliste teemadega, mis vajaksid ajalooliselt süvenenumat käsitlemist. Sellise käsitlusega raamatuid on viimase 30 aasta jooksul paarikümne ringis välja andnud ning sellega huvitavat lugemist pakkunud Inglismaa Vana Testamendi Seltsi president Margaret Barker. Tema uurimistööst tegi vend Juhan meile seekord teises tunnis väikese ülevaade, milles tuli ilmsiks mitmeid aspekte Saalomoni templi teenistusviisist. Eriti aga sellest, mis puudutab preestriametit, aga ka ohvriteenistust kui sellist. Soov teemaga põhjalikumalt tutvuda on tulevikus olemas ning loodetavasti tuleb kunagi jälle võimalus teema üksipulgi lahti harutamiseks.

Pärast head ja paremat mida pakuti lõunasöögiks, sättisime sammud Reomäe Püha Eelkäija Skiita nunnakloostri poole. Tuleb tunnistada, et niisuguse päikesepaistelise ilmaga, mil meie rühm ootusärevuses sinna jõudis, andis põhjuse teistpidi mõelda selle aasta laagri üldteema üle, mis pärineb Jesaja 26:3; “Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale”. Astudes skiita territooriumile ja lastes silmadel korra üle käia Reomäe kaunilt hoitud kloostri alalt, tabas mind korraga mõte, et see kõik, mis siin sünnib, on lausa maailm maailma enda sees. See on nagu üks hoitud laps, kes väliselt on saanud täiskasvanuks, aga sisemiselt pidevalt uueneb päevast päeva. Meie giidiks oli üks väga armas Ameerika Ühendriikidest pärit nunn, kes on kloostris elanud kaksteist aastat ja õppinud ilusti ära eesti keele. Ta tutvustas meile põhjalikult peakiriku ajalugu ning seletas meile EAÕK Reomäe Püha Andrease kiriku ristikujulist algupära, aga ka tolleaegset mõtet rajada selline Kreeka taustaga kirik kaugele Saaremaale. Õde Theoterpi aitas meil paremini mõista ikooni tähtsust õigeuskliku elus ning seletas lahti ikoonide värvide valikut ning ikonostaasi ajalugu. Pärast seda saime maitsta skiitas väljatöötatud retsepti järgi valmistatud musta leedri õite siirupist valmistatud jooki, mis oli erakordselt unikaalse ja magusa maitsega. Seejärel viidi meid veel skiita külalistemajja, kus saime osta nii kloostri poolt valmistatud kirjavara kui ka mett ning palju muud, mida iganes kellegi süda igatses. Kuna kõik need erinevad tooted on nunnade poolt valmistatud kohapeal ja nende toodete müügist saadav tulu on kloostri ainsaks sissetulekuallikaks, siis siinkohal sõnum kõigile, kes Kuressaare poole satuvad: soovitan kindlasti selle rikkaliku valikuga tutvust teha!

Ja taas on käes usklikele mõeldud püha päev, Jumala teenimise päev, laagri viimane päev. Pühapäevasel hommikupalvusel oli meil hea võimalus kuulda uut duot – Katrinit ja Juhanit (klaveril ja vioolal) mängimas kaunist hommikumuusikat. Hommikupalvuse ja maitsva maisipudru peale on hea võtta aega valmistada südant ja hinge Kristusega kohtumiseks. Meie Jumala ja kõigi taeva vägedega ühinemiseks. Heremid ja seeravid. Võitlev kirik ja võidutsev kirik.

Järgnenud missal jutlustas sellest täpsemalt isa Thomas Eriste. Jutluse aluseks oli Jesaja 26: 1-4. Isa Thomas pidas oluliseks teha vahet praegusel ajastul ja tulevasel Jumala Kuningriigil; eristada Jumala täiuslikku rahu ja uinutavat maist rahu. Meie preester tõi korduvalt välja, kui oluline on, et meie meel ja mõte püsiksid Kristuses, misläbi on meil võimalik saavutada see täiuslik rahu, lõpetada mässamine Jumala vastu ning teha rahu Jumalaga. Kui meie mõtted püsivad Kristuses, rohkeneb meis Tema armastus, mis kasvab teenimiseks, andes omakorda eelmaitse igavesest armastusest, mis aitab meil elus kõike pühana hoida. Meie meel peab olema kindel, et rahu hoida. Usaldus Jumala vastu viib armastuse tegudele, ometi saab see alguse meie mõtetest, kui me alistame need Kristusele. Kui me usaldame Jumalat, saab tema meid kasutada; me teame siis ka, et Tema on see, kes on alustanud meis head tööd ja viib selle lõpule. Isa Thomas pani laagrilistele südamele: igal armulaualiturgial ühineme me taevase jumlateenistusega, kõigi inglite ja peainglite ja taevaste väehulkadega, ning meie osasaamine taevasest jumalateenistusest ei sõltu kohaletulnute hulgast. Isa Thomas rõhutas oma jutluse lõpus Pauluse mõtet (1Kr 15: 19): “Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, oleme me kõigist inimestest armetumad”.

Jumalateenistuse lõpus kutsuti iga laagriline ette ning tänati isiklikult ja sooviti häid soove. Siis anti üle purgitäis magusat mett tänutäheks kõigile, kes oma kohalolekuga on kaasa elanud ühel või teisel viisil meie kirikuelule. Tänutähe põhjuseks oli Karismaatilise Episkopaalkiriku Ülemaailmse Osaduse kolmekümnes sünnipäev, millest meiegi nüüd võisime osa saada. Saime lisaks näha suurel ekraanil liikuvat pildisarja, mis tutvustas meie piiskopkonna tegevust sel perioodil. Oli julgustav näha seda Jumala perekonda üle terve Euroopa, kes sammub ühiselt, ja kes soovib ühtsuses Jumalat teenida tões, vaimus ja väes. Piltidel oli ka kaasteelisi, kes oma tänaseks on oma maise võitluse lõpetanud ja ühinenud nüüdseks võidutseva kirikuga. See pani mõtlema, kui habras on inimese elu siin maa peal ja kui oluline on iga päev oma õdede ja vendadega rahus ja armastuses elada.

Jumalateenistuse lõppedes sättisime vahelduseks õues söömisele söögilaua saali valmis, nagu valmistuks kuningas Arturi külaskäiguks ning asusime agape-söömaajal viimast korda tegema seda tööd, mis kõige paremini ihu toidab. Pärast seda võisime üksteise käest kuulda tagasisidet viimastest päevadest ning julgustust edaspidigi jagada üksteise muresid ja rõõme meie igapäevastes palvetes. Siinkohal tahaksin anda erilise tänu meie muusikutele, kes hoidsid meid pillihelidega õigel lainel häälestatutena ning südamest tänu igaühele, kes lõid kaasa köögitoimkonnas, eesotsas Regytaga. Aitäh meie preestrile, isa Thomasele selle eest, et tema vastutusel toimus see meie kõigi heaks ja Jumala auks ning loodame, et tuleval aastal võime taas kohtuda nii, kuidas Jumal meile selleks võimaluse annab.

Non Nobis, Domine.


Võrdluseks: Kakk kirjutas samast teemast ka.

Kommenteeri