Viis küsimust : vastab Kaija Pruel

Anno Domini 2006 tähistab EKEK kümmet tegevusaastat. Esitame mõnedele meie seast, kes enamiku sellest kümnendist EKEK osaduskonnas olnud, viis küsimust – tagasivaates möödunud ajale.

K: 2006 möödub kümme aastat EKEK tegevuse algusest Eestis. Kas Sinu arvates on EKEK selle aja jooksul muutunud palju või vähe? Milles on need muutused olnud?
V: On muutunud küll, aga kuidas, seda on raske väga täpselt öelda. Eelkõige olen ma ise muutunud. Aga kindlasti on ka Kirik muutunud. Pärnu koguduses oleme muutunud liturgiliselt ja teadlikkuses: s.t. kuidas teha ja mida ning miks teha. Oleme kasvanud Jumalas. Meie teadlikkus on kasvanud, mitte Kirik pole oma olemuses muutunud. Kõik, mis elab – see muutub ajas ja ruumis.

K: Mitmed inimesed väidavad, et EKEK rõhutab katoolsust, varakiriklikke väärtusi, mis on ju olemas ajaloolistes kirikutes Eestis. Milleks veel eraldiseisev EKEK?
V: Miski ei sünni tühjale kohale – kindlasti on olnud konkreetne vajadus EKEK järele. See pole mingi kunstlik kavatsus olnud midagi uut omamoodi teha. Järelikult on olnud kirikuloos lünk ja vajadus. Jumal on lasknud sündida sellel tööl ning seda ka eriliselt õnnistanud.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on inimeste positiivsed hinnangud meie Kiriku kohta?
V: Tullakse tihti ütlema, et meie keskel tuntakse end hästi. Tihti on raske inimestel samas seda kõike sõnastada. Eriti oluline on see, et inimestel on kaasateenimise võimalus. Eriti vabakirikliku taustaga inimestel on see arusaam: me saame kaasa teenida, samas pole me millekski kohustatud. Pärnus käivad mitmed inimesed meie teenistustel, et regulaarselt saada osa Kristuse Ihust ja Verest. Vajadus armulaua järele toob nad meie juurde.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on negatiivsed arvamused meie Kiriku kohta?
V: Eelkõige liturgia, mõne jaoks tundub see ebavajalik. Mida plussina tuuakse, tuuakse ka miinusena.

K: Sina oled meie Kiriku liige olnud 9 aastat. Milline või milles on olnud Sinu elus suurim või suurimad muudatused vaimulikult selle aja jooksul?
V: Minu suhe Jumalaga on muutunud teistsuguseks, olen edasi kasvanud. Kui oleksin mingis muus kirikus olnud, oleks kasv samuti kindlasti toimunud. Aga praegu olen õppinud tunnetama just Jumala pühadust ja Jumala suurust. Sügavust on tulnud juurde minu suhtumises Kirikuse ja kiriklikku ellu.

Koguduste arv mõnedes Eesti kirikutes

Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul on 165 kogudust, Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidul on 84 kogudust, Eesti Apostlikul Õigeusu Kirikul on 59 kogudust, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul on 32 kogudust, Eesti Kristlikul Nelipühi Kirikul on 28 kogudust, Eesti Metodisti Kirikul on 26 kogudust, Eesti Adventistide Koguduste Liidul on 19 kogudust, Eesti Vanausuliste Koguduste Liidul on 11 kogudust, Rooma-katoliku Kirikul Eestis on 8 kogudust, Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidul on 5 kogudust, Eesti Karismaatilisel Episkopaalkirikul on 4 kogudust, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Nelipühalaste Liidul on 3 kogudust.

Katehheesid Pärnus ja Tartus

EKEK Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduses (vikaar isa Thomas Eriste juhtimisel) ja EKEK Tartu Püha Risti koguduses (rektor isa Jaanus Kanguri juhtimisel) toimub praegu katehhees. Katehhees toimub Tarus üle nädala laupäeviti peale missat ja Pärnus neljapäeviti peale õhtupalvust. Nii Püha Barnabase kui Püha Risti koguduses peaks katehhees lõppema aprilli keskpaigaks – ülestõusmispühadeks.

EKEK 15 aktiivset veterani

Kui vaadelda praegusi aktiivseid EKEK konfirmeeritud liikmeid, siis kõige pika-ajalisemaiks on nende hulgast alljärgnevad viisteist: aastast 1996 – Stefanose koguduses isa Heigo Ritsbek, Ülle Ritsbek, Lisette-Maria Ritsbek, Birgitta-Kristiina Ritsbek, Patricia-Karoliina Ritsbek ja Ulvi Renser; aastast 1997 – Stefanose koguduses Dear Nuudi, Virge Karu, Heliina Kivi ja Tuulika Kivi ning Barnabase koguduses isa Thomas Eriste, Regyta Eriste ja Kaija Pruel; aastast 1998 – Stefanose koguduses Niels-Conradt Haug ja Barnabase koguduses Sirje Pruel. EKEK kümnendal juubeliaastal – suur ja suur tänu teile kaasateenimise eest!

Abi Tansaania näljahädalistele

Abi Tansaania näljahädalistele jätkub – paljud saadetised on teel ja paljud on juba kohale jõudnud erinevatest maailma maadest. (Vt lugu 14. jaanuarist 2006 ja veebissaiti www.cecmissions.org). Tansaania Karismaatilise Episkopaalkiriku rahva abiks on praeguse seisuga USAst teele läkitatud 387 kotti riisiga, Eestist 1 kott.