Muljeid suvelaagrist

Juhan kirjutas nii:

Pärast kaks aastat “vahepausi” EKEK suvelaagritest olin väga õnnelik, et taas sain sel aastal jällegi olla teie armsas osaduses. Selle aasta laagri laks ja pool väga toredalt möödunud päevad on nüüd minevik. Minu tähelepanemist mööda on ühe laagri kõige olulisim komponent selle ürituse osavõtjad. See aasta ei olnud neid toredaid osavõtjaid sugugi vähem kui eelmistel aastatel. Uued näod ilmusid välja nagu vast igal suvel. Üldkavas oli veidi rohkem vaba aega kui varasematel aastatel aga see tuli üldjoontes ainult kasuks arvestades asjaolu, et ilmad olid tohutult ilusad! EKEK laagrid kujunevad selliselt, et iga inimene muutub ühel või teisel ajal oluliseks lüliks kogu laagri üldplaanis ning see aasta oli kuidagi eriline tänu südames iga inimese eest kes soovis laagrist osa võtta. Suur tänu isa Thomase väga huvitava ja sisuka ettekande eest Liturgiast-see avas minu jaoks palju nüansse millest ma polnud varem teadlik. Nüüdsest lähenen liturgiale uute ja veelgi süvenenud arusaamadega. Äärmiselt huvitav oli kuulata Madridi rahvusvahelisest konvendist (mille peakorraldajaks oli ühtlasi Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Madriidis resideeruv Piiskop Belmonte). Meie kuulajaskonnale jagas vastavat teavet Rutti, Regyta, Karin, Lisette (kes lähemalt peatus CEC Elu eest üritusel) ja isa Thomas. Kes soovib võib ka ICCEC koduleheküljel kuulata mitmed huvitavad ettekanded kui ka jutlused.

Mulle isiklikult tundusid nii hommiku-kui ka õhtupalvused eriliselt õnnistatud hetked ning väga elava ja sügava sisuga oli sel aastal ülistusmuusika osa mille eest vastutasid nii Kaido Kikkas kui ka diakon Janek Tamme.

Laupäevaõhtu “meelelahutuseks” oli kohale kutsutud Rapla Vabakoguduse ansambel kes esitas valik tallekiituse laule kui ka mitu üldtuntud kirikurahva laule.

Ükski laager ei õnnestu ilma, et oleksid need inimesed kes täidavad “Marta kohustused”. Mida vanemaks ma jään seda rohkem hakkab silma kõik tublid Martad vaatamata sellele, et ikka ja jälle on mõni inimene kes väga tahaks meie tähelepanu enam ja enam juhtida justnimelt ning ainult Mariale. Paraku ilma selle Marta ei oleks meil kordagi nii vahvasti ja maitsvalt laud kaetud kui poleks seekordsed “Martad” -Regytat ja Ruttit oma meeskonnaga. Suur ja südamlik tänu neile!

Nagu isa Thomas oma hommikuses jutluses vihjas-me oleme elavad kivid ühes olulises hoones. Lisaksin enda poolt vaid seda; aidaku meid Jumal jätkuvalt ja hästi elada selles hoones ning kasvatagu Tema meie usku ja armastust olla jäädavalt see auväärne ja “apostellik tempel” keda teisisõnu nimetatakse Kristuse pruudiks.

 

(vt ka Kaku laagrimuljeid)

 

EKEK suvelaager 2012

EKEK suvelaager toimub 20.-22. juulil Uulu laagrikeskuses.

Kaasa võtta Piibel, kauss ja kruus ning nuga-kahvel-lusikas, magamiskott või voodilinad (tekk ja padi on kämpingus olemas). Laagrist osavõtu tasu on 15 EUR, mille võib tasuda registreerumisel või laagris kohapeal, lapsed alla 14 aasta tasuta. Osalemise soovist anna teada Regyta Eristele (tel 56 611 813; e-post: regyta(ät) ekek.ee) või Rutti Proosale (tel 55 642 679).

Kohtumiseni Uulus!

Muljeid suvelaagrist

Isand Jaan Rapp raporteerib….

Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku (omadele EKEK) järjekordne suvine laager on ajalooks saanud. Nagu juba tavaks kujunenud, toimus see ka tänavu Pärnumaal Uulus: vanas luteri kirikus ja selle ümber asuvas kämpingus.

Avapauk anti reedel, 29. juulil. Saabujaid võttis vastu mõnevõrra uje Lisette, kes aga kõik saabunud (kokku käis laagrist kolme päeva jooksul läbi 30 inimest) kindlakäeliselt edasi juhatas. Nagu ühele tõelisele laagrile paslik, avati laager piduliku lipuheiskamisega. Avasõnad ütles isa Thomas. Tema juhtimisel kulges ka samal õhtul toimunud laagri 1. missa.

Söögi eest hoolitses tõhus mees-naiskond eesotsas Regytaga, kelle olukord just kadestamist väärt polnud. Vahetult enne laagri algust oli nimelt toitlustaja teatanud, et eelistab toitlustada hoopis Valgamaal Käärikul toimuval üritusel viibijaid. Samas peab tõdema, et minu meelest pole veel kunagi varem laagris nii palju ja nii head süüa saanud: oli tunda, et see oli tehtud suure Armastusega.

Õhtune filmielamus «The Gods Must Be Crazy» pakkus hämmastavat segu sügavast elutarkusest ja elutervest huumorist. Homeerilist naeru jagus pikaks ajaks, mõtteainet veel kauemaks …

Laupäevase päeva tipphetkeks kujunes fotojaht. Taoline üritus toimus laagri ajaloos kolmandat korda. Kui varem on tulnud lavastada stseene Piiblist, siis sedapuhku teatas Kaido Kikkas alias Kakk, et mõned raamatud vajavad hädasti illustratsioone. Kolm võistkonda asuski nende nimel vaeva nägema.

Õhtusel kokkusaamisel oli igal osalejal üks hääl tulemuste hindamiseks. Võitis pildike “Kevadest”, kus kuri köster süüdimatut Joosep Tootsi udjada üritab – seda Raja Teele juuresolekul. Parima peosatäitja preemia läks Johannesele Saalomon Vesipruuli kehastamise eest. Parimaks kõrvalosatäitjaks aga kuulutati doktor Watsoni rollis olnud Emil – Andrease kotti, mida ta seejuures rekvisiidina kasutas, hüütaksegi nüüd teatud ringkondades Watsoni kotiks.

Nopenäpud said uusi meisterdamiskogemusi päikesepitsi ja käepaela-järjehoidja punumisel. Toimusid ka palvused ja missa.

Laagrile tõmmati joon alla pühapäeval. Tõdeti, et tuleval aastal loodetakse taas Uulus kokku saada.

(lisaks võib Kaku lühimuljed leida siit ning portsu Erle tehtud laagrifotosid siit)