Muljeid suvelaagrist

Juhan kirjutas nii:

Pärast kaks aastat “vahepausi” EKEK suvelaagritest olin väga õnnelik, et taas sain sel aastal jällegi olla teie armsas osaduses. Selle aasta laagri laks ja pool väga toredalt möödunud päevad on nüüd minevik. Minu tähelepanemist mööda on ühe laagri kõige olulisim komponent selle ürituse osavõtjad. See aasta ei olnud neid toredaid osavõtjaid sugugi vähem kui eelmistel aastatel. Uued näod ilmusid välja nagu vast igal suvel. Üldkavas oli veidi rohkem vaba aega kui varasematel aastatel aga see tuli üldjoontes ainult kasuks arvestades asjaolu, et ilmad olid tohutult ilusad! EKEK laagrid kujunevad selliselt, et iga inimene muutub ühel või teisel ajal oluliseks lüliks kogu laagri üldplaanis ning see aasta oli kuidagi eriline tänu südames iga inimese eest kes soovis laagrist osa võtta. Suur tänu isa Thomase väga huvitava ja sisuka ettekande eest Liturgiast-see avas minu jaoks palju nüansse millest ma polnud varem teadlik. Nüüdsest lähenen liturgiale uute ja veelgi süvenenud arusaamadega. Äärmiselt huvitav oli kuulata Madridi rahvusvahelisest konvendist (mille peakorraldajaks oli ühtlasi Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Madriidis resideeruv Piiskop Belmonte). Meie kuulajaskonnale jagas vastavat teavet Rutti, Regyta, Karin, Lisette (kes lähemalt peatus CEC Elu eest üritusel) ja isa Thomas. Kes soovib võib ka ICCEC koduleheküljel kuulata mitmed huvitavad ettekanded kui ka jutlused.

Mulle isiklikult tundusid nii hommiku-kui ka õhtupalvused eriliselt õnnistatud hetked ning väga elava ja sügava sisuga oli sel aastal ülistusmuusika osa mille eest vastutasid nii Kaido Kikkas kui ka diakon Janek Tamme.

Laupäevaõhtu “meelelahutuseks” oli kohale kutsutud Rapla Vabakoguduse ansambel kes esitas valik tallekiituse laule kui ka mitu üldtuntud kirikurahva laule.

Ükski laager ei õnnestu ilma, et oleksid need inimesed kes täidavad “Marta kohustused”. Mida vanemaks ma jään seda rohkem hakkab silma kõik tublid Martad vaatamata sellele, et ikka ja jälle on mõni inimene kes väga tahaks meie tähelepanu enam ja enam juhtida justnimelt ning ainult Mariale. Paraku ilma selle Marta ei oleks meil kordagi nii vahvasti ja maitsvalt laud kaetud kui poleks seekordsed “Martad” -Regytat ja Ruttit oma meeskonnaga. Suur ja südamlik tänu neile!

Nagu isa Thomas oma hommikuses jutluses vihjas-me oleme elavad kivid ühes olulises hoones. Lisaksin enda poolt vaid seda; aidaku meid Jumal jätkuvalt ja hästi elada selles hoones ning kasvatagu Tema meie usku ja armastust olla jäädavalt see auväärne ja “apostellik tempel” keda teisisõnu nimetatakse Kristuse pruudiks.

 

(vt ka Kaku laagrimuljeid)

 

Kirik pakkus muusikalist kosutust

Isand Jaan Rapp jagab muljeid hiljutisest Andrus Lukase kontserdist.

“Kui muidu ollakse harjunud, et Harkujärve kiriku ümber on tublisti saginat pühapäeviti – viimasel ajal poole viie paiku -, 15. oktoobri õhtulgi olid pühakoja uksed kutsuvalt valla, maja ees põlesid küünlad ning majaesine oli üpris tihedalt autosid täis. Ometi oli laupäev. Mis siis toimus?

Sel sügisel on Harkujärve kogudus nõuks võtnud pakkuda kosutust hingele ja vaimule muusika vahendusel. Kuna kontserdid toimuvad pühakojas, on loomulik, et eelkõige on pakutav muusika vaimuliku sisuga.

Otsa tegi eelmainitud õhtul lahti laulja ja kitarrist Andrus Lukas, kes oli kaasa võtnud veel kaks muusikut. Ette oli teada, et süntesaatoril saadab teda Simmo Vaiksoo, ent boonusträki osas oli löökpillipõristaja Silver Kütt.

Õhtu sõnalise osa eest kandis hoolt koolitaja Jaanus Kangur, kellel selle pühakojaga ka isiklik side. Oma kahest sõnavõtust pikemas rääkis ta kiriku rollist ühiskonnas. Mõtlemapanev oli, et piirkonnas, kus asub kirik, tunnevad inimesed end uuringute kohaselt reeglina paremini kui seal, kus kirikut pole. Eks see efekt ole näha ka jõuluajal, kui paljud inimesed ühtäkki tee kirikusse leiavad …

Andrus Lukas esines tuntud headuses. Mitu tema pala olid tegelikult palved, nagu näiteks „Usutunnistus“ või „Meie isa palve“. Ent oli ka hoopis teistlaadseid laule, näiteks ühele oli sõna teinud kauaaegne telediktor ja „paaripanija“ Harri Kingo. Eks kava oligi üles ehitatud mõttega, et kogudusse mittekuulujaid mitte päris ära ehmatada, samas näidates neile, mida Jumalal meile kõigile pakkuda on.

Samas võib lugude ühisnimetajana välja tuua, et kõik olid äärmiselt sügavasisulised. Samuti oli nende viis korraga nii õrn kui jõuline.

Kontserdile andis lisaväärtuse musitseerijate soe olek nii kontserdi ajal kui pärast seda kiriku tagaosas toimunud traditsioonilise teelaua ajal. Mindi isegi vaidlema, kes kolmest kõige enam säras …

Kirikusse kogunes sel kaunil õhtul umbes 40 inimest raukadest rinnalasteni, neist ligi veerand olid sellised, kes tavapäraselt Harkujärve kirikut ei väisa. Loodetavasti leiavad nad aga pühakoja veel teinegi kord üles. Kui mitte missa, siis kas või järgmise kontserdi ajal…”