Vend Juhani suvelaagrimuljed

Juba traditsiooniliselt avaldame peale laagrit meenutused vend Juhan Palm-Peipmani sulest.

***

Suveaeg on ristiinimese elus eriline aeg. See on aastaaeg, kus kõige enam toimuvad igasugused laagrid ja palverännakud. Lugematu arv kristllike üritusi leiavad aset tänu Eesti Kirikute Nõukogu lahkele toetusele. Ka Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik on sel aastal taaskord tänulik organisatsioonilise toetuse eest, mis võimaldab meie väikesele kogukonnale kasvada üheks Jumalariigi osaks siin Eestimaal.

Selle aastane laager toimus Saaremaal, Pähklimäel. Peale paari tunnikest autos veedetud aega on võimalik korraks jalgu sirutada praamil ja ilusa ilmaga nautida päikesest sinetavat merd enda ümber. Kuivastu sadamast edasi Muhu väina ületades on veel oma 60 km sõitmist, mille järel meie tee suund läheb vasakule ja lühikese aja möödudes jõuamegi Pähklimäe laagrikeskusesse.

Pärast traditsioonilist lipuheiskamist kõige noorema koguduseliikme poolt oli aeg asuda saali, kus algas Õhtupalvus. Istudes vaikselt igaüks oma mõtetega koos ei jää märkamata maja ümbritsev kaunis kiviaed, mis paistab silma tänu suurte möötmetega madalate akendele. Korraga tuleb meelde järgmine kirjakoht; “Tulles tema, elava kivi juurde…laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks”. 1 Peetruse 2;4-5. Jõuab kohale, et olen tõesti Saaremaal! Nüüd siis oma rahuliku olemisega juhtis koguduse akolüüt Andreas Kivi meid Jumalat teenima ja ülistusrühm Raili Lilleoru juhatusel meid Kõigekõrgemat kiitma. Oli ilus algus.

Pärast õhtusööki jagunesime erinevatesse rühmadesse arutlemaks laagri põhiteemal “Igapäevane kristlus”. Nelja laudkonna vahel tuline arutelu õhkkond kestis korraga veerand tundi, mille järel vahetati nii lauda kui ka teemat. Pärast läbikäidud teemasid toimus erinevate küsimuste kokkuvõte iga meeskonna juhi poolt. Väga head kokkuvõted kuulasime erinevatelt inimestelt. Eriti sooviksin siinkohal mainida Karin Proosat ja Aet Marliise Eristet. Tundus, et see oli igati kordaläinud õhtu. Mitmed inimesed kogunesid lõkkeplatsile, kus oldi kauemat aega ülistades ja palves olles ilusa hilisõhtu taeva all.

Uus hommik algas Hommikupalvusega taas Andrease ja kantor Riho Kinksaare juhtimisel, kes oli valinud päevakohased Psalme ja kauneid viise Pühakirja süvenemiseks. Pärast maitsvat hommikusööki olime valmis taas minna laagri teema juurde, millest seekord saime kuulda kaks loengut meie kohalikult preestrilt isa Thomas Eristelt ja külalispreestrilt isa Dana Jacksonilt Inglismaalt. Isa Thomas rõhutas kristliku elu juures täispöörde tegemist ka oma isiklikus elus ning Jumala armu ja abiga selle juurde ustavalt jäädes.

Isa Dana mõtiskles uskkonnast kui perest, toetudes UT mitmele kirjakohale, mis aitavad siduda meie isiklikku elu Jumala rahvaga, kellega me koos elame ja kasvame. Vend Juhan oli tänavu aasta valinud oma muusikaliseks teemaks “In C”, milles ta veidi lahti mõtestas helistiku valiku olulisust heliloomingus ning kõik nii tema poolt ette kantud kui ka helikandjalt kuuldud näited olid C-duuri helistikus. Enne lõunat koguneti väikese laulukaare alla, kus noored Eristed olid meile valmistanud põneva viktoriini. Piibli tundmine ja üldteadmiste harimine on alati laagri puhul väga teretulnud nähtus ning seda sai nautida ning end löögastavalt tunda ka Joosepi ja Aet Marliise meeldival juhtimisel. Pärast maitsvat lõunasööki oli kõigil vaba aega nautida Pähklimäe looduse ilu või arutleda laagri teema üle nii omavahel kui ka koos vaimulikega.

Õhtul toimus laagri esimene missa. Viirukilõhnade ja ülistuslaulude saatel tulime taas Jumala rahvana Tema altari ümber, et pühitseda Sõnas ja sakramendis Kristuse lõpetatud ristitööd meiegi elus ning saada uuendatud Püha Vaimu väes. Kes sellesse süveneb Jumala armu abiga, saabki uuendatud, et minna kõike maailma ja kuulutada head sõnumit Issanda väes.

Kolmas päev algas hommikupalvusega. Seejärel taas kehakinnitamine väga maitsva maisimannapudruga lisaks võileivale ja kohvile. Siinkohal ei saa mööda minna Regytast ja isa Thomasest, kes oli varustanud laagri Pärnu-Jaagupist toodud maitsvate toiduainetega. Köögitoimkonnas oli seekord üks kohalik perenaine Kuressaarest, kes oli igati abivalmis ja näitas üles suurt külalislahkust meie vastu. Suur tänu nii temale kui ka armsale Regytale!

Pärast hommikusööki kogunesime taas kord, et arutleda laagri teema üle, Seekord võtsid kohad sisse meie mõlemad preestrid kes asusid vastama mitmele küsimusele. Üks olulisimad küsimusi puudutas pihisakramenti ning seda teemat arendasid väga huvitavalt mõlemad vaimulikud. See teema jõudis nii kaugele, et Püha Vaim langes tugevasti ja inimesed kogesid väga sügavat hingelist puudutust ja meeleparandust. Ma julgen kinnitada, et keegi ei lahkunud, olemata puudutatud sellest koos oldud tunnist.

Seejärel oli ainuõige aeg asuda viimase Missa juurde ning Jumal oli meid valmistanud taas kuulama Tema häält läbi Sõna ja laulu koos kõikide muude üleloomuliku vahenditega kui Tema rahvas koguneb Tema ümber. Tahaksin siinkohal mainida Kaido Kikkast, keda esimest korda saime kuulda tema tuntud musikaalsuses soolokitarri mängimas, ning ka Aet Marliise Eristet, keda varem tundsin rohkem vioolamängijana kui kitarristina. Väga hea mängutaseme on saavutanud sel aastal Viljandi koolis õppiv Johannes Eriste ja Pärnu MKs bassikitarri õppiv Joosep Eriste ning tore oli ülistuses kuulda sellist harvanähtavat pilli nagu ukulele, mida mängis meile Raili Lilleorg. Jumal oli võimsalt meie keskel need kolm päeva. See oli kindlasti minu suveaja kõige meeldejäävam kogemus.

Kiirustades veidi lõuna söömisega seadsime sammud Kuivastu sadama poole, et õhtuks koju jõuda. Seekordsele kolmekümne ringis osalenud laagrirahvale jääb seegi laager järgnevateks kuudeks meelde. Tema armu ja abiga läheme edasi, et jääda ustavaks Tema juhtimisele.

Aamen.

Kommenteeri