Tuhkapäev
Patu palk on surm

 Tuhkapäev meenutab meile meie surelikust ja surma vältimatust. Kui meile tehakse tuhaga ristimärk otsmikule, ütleb diakon või preester:” Sa oled põrm ja saad põrmuks.” Tuhkapäeva liturgia on siiski seotud Kannatus- ja Ülestõusmissündmustega.  Psalmist meenutab meile et meie isa meenutab samuti  isegi meie mässumeelsuses, et meie ei  ole muud kui ” liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi.” Ps. 78:39 

Hea on, et Kirik kutsub meid üles hetkeks peatuma ja mõtisklema mitte ainult meie surelikkuse üle, vaid ka selle võitluse üle, mis toimub, kui kohtume patu, maailma ja saatanaga /kurjusega/.  Ristimises oleme me märgitud Ristimärgiga. See märk, tehtud võidmisõliga, pitseerib meid Kristusele kuuluvaiks igavesest ajast igavesti, meenutades meile samal ajal et me osaleme ristilöödud Kristuse elus ja oleme kutsutud võimsasse vaimulikku sõjapidamisse taevastes.  

Tuhkapäeval kutsub Kirik meid üles pühale palve- ja paastuajale. Selline palve ja paast on Kiriku iidseks traditsiooniks. See aeg võimaldab meil Kristuse Jeesuse armastuse valguses pühenduda tõsiselt enese läbikatsumisele ja patutunnistusele, eesmärgiga jõuda meeleparandusele. See on aeg otsida lepitussakramenti (pihti) sest eneseanalüüs tuleb alati teha selle teadmise kindlusega, et meile antakse andeks. See ei ole aeg süüditusteks ja hukkamõistuks, vaid hetk, kui me võime kurta oma patud, teades, et meid armastatakse ja meile andestatakse. Nagu ütleb Johannes:“Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.”(1.JOH. 1:8-9). Jakoobus kirjutab:”Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!” (Jak. 5:16) 

Keegi on öelnud: ” me oleme ainult kerjused öeldes teistele kerjustele, kust leida toitu.”  Paastuajal, kui meile tuletatakse meelde meie pattu ja  Kristuse andestust, lubame me ka Pühal Vaimul muuta ja kohandada meie südameid Kristuse armastava südame sarnaseks. Paastuaeg motiveerib meid täitma suurt misjonikäsku. see kinnitab meile, kes me osaleme Kristuse Jeesuse lepitustöös, et Kiriku esmane missioon on lepitamine. (2. Kor. 5:19 “kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna.”) Kiriku sõnum on , et Jumal armastab meid ja on väljendanud oma armastust Ristil. (Ro 5:8 “Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.”) 

Kogu paastuaja vältel peaks meie eestpalves olema Kristuse armastuse suurenev avalikuks saamine, mis  süütaks ja uuendaks meis igatsust evangeeliumi kuulutamise järele. 

Niisiis peaksime me kuuletuma Kirikuisade kutsele kui nad kutsuvad meid üles pühimale paastule. See on meie kõrvadele hea uudis. See on sõnum, mis tuletab meile meelde  meie elu lühidust, meie pattude tõelisust  ning Jumala armastuse uskumatust ja imepärasust, mida ta ilmutas meile Ristil ja ülestõusmises ning mida kuulutatakse igal Pühal Armulaual. 

Tema armu all

Craig W.Bates

Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvahelise Osaduse Patriarh

See postitus tehti 06.02.2008 kell 04:43 rubriiki Liturgika, Varia. Kommentaare saad jälgida RSS 2.0 uudisevoo abil. Kommenteerimine ja tagasisideviited on hetkel keelatud.