… taas kord, sedakorda 2020. aasta kirikulaagrist.<\/p>\n
Muhu v\u00e4in ja Presidendi allee – EKEK-i suvelaager 2020 <\/p>\n
Teel Virtsu sadamasse asuvad kaks erilist vaatepilti: need on kaks \u00fcsnagi mahaj\u00e4etud \u00f5igeusu kirikut, mis seisavad \u00fcksteise vastas K\u00f5msi piirkonnas. Seevastu v\u00e4rske plekiga kaetud katusega kohalikud EELK maakirikud oma suvises p\u00e4ikeses\u00e4ras pakuvad veidi teist vaatepilti kui ka seesmisi tundeid. Ka suvised Eestimaa p\u00f5llud on eestlase jaoks t\u00f5eliseks silmar\u00f5\u00f5muks. Need k\u00f5netavad meid ja neid ei asenda miski, olgu tegemist \u00fcksk\u00f5ik missuguse v\u00e4rvide kombinatsiooniga. Jumala loodu on v\u00f5rratu! See looduse rikkus, mis meie maal valitseb ja meie k\u00e4tte hooldada on antud, oli ka seekordse laagri peateemaks. <\/p>\n
Selle teema esimene aruteluv\u00f5imalus avanes kohalolijatele reede \u00f5htul pealkirja all “Puhume jutud soojaks”. Neljas roteeruvas laudkonnas k\u00e4sitleti teemasid, mis hiljaaegu leidsid laiemat kajastamist EKN-i raames Arvo P\u00e4rdi keskuses toimunud konverentsil \u201cLoodu(s)hoid\u201d. Siinkohal kokkuv\u00f5te sellest, mis leidis k\u00f5ige suuremat t\u00e4helepanu laagrist osav\u00f5tjate seas. <\/p>\n
Esimeses teemalauas tegeleti p\u00f5hik\u00fcsimusega “Mis on loodu?”. Arutati loodu kui sellise olemust, sest on keeruline r\u00e4\u00e4kida loodu hoidmisest ning selle p\u00f5hjustest, kui on arusaamatu, mis see loodu siiski on. Selle k\u00fcsimuse vastuseks leiti, et loodu on kogu universum – maa ja taevas, loodus tervikuna ja inimene, kusjuures viimase kohta leiti veel, et ka inimese k\u00e4itumine ja emotsioonid on loodu ning eksisteerib ka tahtmatu loodu kui selline. N\u00e4iteks kui m\u00f5ni inimene toob teises v\u00e4lja negatiivse emotsiooni, mida teine inimene ei oodanud, polnud tahtnud, et tekiks. Samuti on loodu k\u00f5ik looming ja m\u00f5tted ning luua saab ka \u00f5hkkonda ja arvamust. Loodu leidmiseks puudutati ka korraks k\u00fcsimust “kes on looja?”, et selle l\u00e4bi m\u00f5ni vastus leida. Sel puhul leiti, et looja on Jumal ning inimene kui tema loodu on n-\u00f6 minilooja, kelle l\u00e4bi Jumal t\u00f6\u00f6tab – ehk inimesed on justkui jumala t\u00f6\u00f6vahendid, siiski s\u00e4ilitades vaba tahet. V\u00e4lja toodi ka kena loosung, mis selle vestlusteema iseenesest h\u00e4sti kokku v\u00f5ttis: kogu loodu loob, see kehtib nii looduse kui inimese kohta. (Laudkonna juht Aet Marliise) <\/p>\n
Teise laua teema oli: miks on loodut tarvis hoida? Kui midagi on loodud, peab selle taga olema Looja, j\u00e4relikult on see v\u00e4ga hea ning selle eest hoolitsemata j\u00e4tmine on \u00e4\u00e4retult halb. Jumal pani inimese kogu maailma \u00fcle valitsema, seega meie kohus on seda v\u00f5imalikult h\u00e4sti teha. Kui me suhtume Tema loodusse hoolimatult, v\u00f5ime sattuda Jumala viha alla, sest Ta k\u00fcsib vastust selle eest, mille Ta meie k\u00e4sutusse on andnud. Loodu hoidmine on t\u00e4htis elu j\u00e4tkumiseks, et meil oleks midagi j\u00e4rgmistele p\u00f5lvedele p\u00e4randada, et ka neile j\u00e4tkuks toitu, puhast vett ja \u00f5hku. Loodu hoidmine h\u00f5lmab inimelu hoidmist ja kaitsmist. Kuna elu on p\u00fcha, peame hoidma nii ennast kui ka kaasinimesi. Tuleb kaitsta neid, kelle elu on ohus, sh s\u00fcndimata lapsi. Ning- mida k\u00fclvad, seda l\u00f5ikad. Meie teod, nii head kui halvad, j\u00e4tavad j\u00e4lje kogu loodusse ning kui me k\u00e4itume hoolimatult, siis j\u00e4rjest raskem on seda heastada. Loodut on vaja hoida, et uusi asju luua. Looduses n\u00e4eme Jumala suurt armastust inimeste vastu ning selle eest hoolitsemisega saame Jumalat t\u00e4nada ja austada. (Laudkonna juht Karin) <\/p>\n
Kolmandas lauas oli k\u00fcsimus j\u00e4rgmine: mida mina saan teha loodu hoidmiseks? \u00dcks m\u00f5tetest oli patutunne. Idee on selles, et me teadvustaks endale seda, kui patused me oleme. Eelk\u00f5ige peeti sellega silmas p\u00e4rispattu. Kui me natukenegi tajume, kui patused me oleme, t\u00f5mbab see meid tagasi loodu kuritarvitamisest. Samal ajal m\u00f5isteti, et k\u00f5ik keerleb \u00fcmber armastuse. See on selle “probleemi” tuum. Nagu meile ka p\u00fchap\u00e4eviti missa alguses ette loetakse, et t\u00e4htsaim k\u00e4sk on armastada ligimest nagu iseennast, rakendub see k\u00e4sk ka praeguse k\u00fcsimuse osas. Lihtsalt kuna armastus on meeletult suur j\u00f5ud, siis on v\u00f5ib-olla raske alati leida seda teguviisi, mis oleks sel hetkel parim – kuid meie tegutsemise suurimaks motivaatoriks v\u00f5iks olla armastus. Eelnevale lisaks v\u00f5ime veel otsida tasakaalu, teadvustatust ja m\u00f5testatust, et me saaksime aru, miks, milleks me midagi teeme, kuidas me tarbime, kuna kapitalistlikes \u00f5htumaades kipume me rohkem peata ringi jooksma, sest info kogus, mis meieni j\u00f5uab, on \u00fc\u00fcratu. (Laudkonna juht Johannes) <\/p>\n
Neljandas lauas aruleti selle \u00fcle, mida saaks kirik teha loodu hoidmiseks. Settisid v\u00e4lja j\u00e4rgmised m\u00f5tted: a) Oleme valvsad, et mitte hukka m\u00f5ista patustajat, vaid pattu – seda selgelt v\u00e4lja \u00f6eldes. b) Et me leiaksime v\u00e4rsked arvamusliidrid, kelle s\u00f5numites oleks kaalu ja d\u00fcnaamilist j\u00f5udu. Hea n\u00e4ide sellest on olnud Lauri Vahtre. Ka tegeleda rohkem apologeetikaga, tehes seda m\u00f5istetavaks neile, kes seda teemat h\u00e4sti ei tunne. c) \u00d5petada \u00fchiskonda\/kogukonda kasinates eluviisides ja m\u00f5ista, mida t\u00e4hendab ligimesearmastus. d) Hoida tehnikamaailmas tasakaalu, et ennetada uusi s\u00f5ltuvusi, nii nagu Jumala ja tema loodu vahel on k\u00f5ik algup\u00e4rases tasakaalus (Laudkonna juht Juhan). — <\/p>\n
Suve\u00f5htu kuumus ei lahkunud meie juurest ka \u00f6\u00f6sel, mist\u00f5ttu m\u00f5ned kasutasid juhust kaua \u00fcleval olla ja nautida seda imelist loodust, mis \u00fcmbritseb P\u00e4hklim\u00e4e laagrikeskust. Laup\u00e4eva hommik algas hommikupalvusega, mida seekord viis l\u00e4bi Tartu P\u00fcha Risti koguduse ilmikvikaar ja kutseline hingehoidja pr Rutti Proosa. Selle laagri jooksul tuli tema k\u00e4est veel lisaks \u00fcks eriliselt s\u00fcdant puudutav tunnistus, mis sobis kokku EKEK laagri 20. juubeliga, meenutamaks k\u00f5ike, mida Jumal on meie heaks teinud. <\/p>\n
\u00dcks tore osa selle aasta laagri erinevate palvuste ja missade juures olid tervitusvideod s\u00f5numitega Pariisi koguduse noortelt, Miguel ja Fae Bautistalt Pariisist, isa Dana ja \u00f5de Edye Jacksonilt Londonist, Euroopa piiskop Elmer Belmontelt Madridist, piiskop Dick ja \u00f5de Nelia Alcarazilt Filipiinidelt Kalibost ning meie patriarh Craig Bates\u2019ilt USA-st. \u00dcleilmse kiriku osaduses ei ole \u00f5ed ega vennad kunagi meist kaugel ja n\u00e4eme neid vaimusilmas, kui tunnistame oma usku usutunnistuses. <\/p>\n
Hommiku esimene loeng oli pealkirjaga “H\u00e4\u00e4l h\u00fc\u00fcab Siionist”. H\u00e4\u00e4l, mis pealkirja j\u00e4rgi v\u00f5inuks tulla kaugelt L\u00e4his-Idast, tuli tegelikult p\u00e4ris l\u00e4hedalt, Kuressaare Siioni kirikust. Pastor Margus M\u00e4emets r\u00e4\u00e4kis meile lugusid enda p\u00fc\u00fcdlustest Saaremaa looduse suurema hoolivuse suunas. K\u00fclaline v\u00f5ttis konkreetsema piibelliku s\u00f5numina aluseks selle, mis juhtus esimese Aadama pattulangemisel – ja ka selle, mis s\u00fcnnib tema j\u00e4reltulija Jeesuse Kristuse (teise Aadama) kaudu, kes sai inimeseks ja kogu loodu p\u00e4\u00e4stjaks ja lunastajaks. Margus M\u00e4emets t\u00f5i mitu elavat n\u00e4idet, kuidas v\u00f5iksime muuta oma elustiili, et loodut paremini hoida. \u00dcks n\u00e4ide, mis puudutas ka mind kui suurt raamatus\u00f5pra, oli see, et me ei pea k\u00f5iki raamatuid ostma: nad niikuinii kodus \u00e4ra ei mahu ja milleks on meil raamatukogud? Nii et hea on alati enne l\u00e4bi m\u00f5elda, mida t\u00e4pselt on vaja kodus tarbimiseks soetada. <\/p>\n
J\u00e4rgmine ettekanne oli EKEK preestrilt isa Thomas Eristelt, kes r\u00e4\u00e4kis pikemalt eespool mainitud EKN-i konverentsist. Ta andis \u00fclevaate hetkeseisust Eesti looduse teemadel, millest nii meie tippteadlased kui ka president on meid aegade jooksul valgustanud, sealjuures tuues esile mitmeid omapoolseid vaatenurki ja kogemusi enda elukutsest l\u00e4htudes. Paraku, v\u00e4itis isa Thomas, oleme k\u00f5ik mingis globaalses m\u00f5ttes sundseisus, millest on raske v\u00e4ljuda, sest majandusharud ja nende s\u00f5ltuvus \u00fcksteisest ei luba Eestil liialt erineda teistest riikidest, meie riigi v\u00e4iksuse t\u00f5ttu. Isa Thomas jagas oma isa noorusp\u00f5lvemeenutusi, kui selleaegsed Eesti talumehed olid n\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamisel kohustatud pealt vaatama maaelu ja isikliku vara sundv\u00f5\u00f5randamist ning see oli h\u00e4vitav kogu riigi loodusele. Tema poolt j\u00e4i ka \u00f5hku rippuma selline huvitav v\u00e4ide, et Eestis v\u00f5iks palju rohkem kasutada savi ja puitu kui ehituslikke materjale, mis sobivad ideaalselt meie kliimatingimustega ning oluliselt s\u00e4\u00e4staks meie haruldasi loodusvarasid. <\/p>\n
Enne l\u00f5unat korraldasid Aet Marliise ja Joosep Mattis meile \u00fche toreda viktoriini pealkirja all “Paneme villad v\u00e4lja”. H\u00f5bevillaku k\u00fcsimused oli ette valmistanud “Kuldvillaku” viktoriini kunagine t\u0161empion Jaan Rapp, kuldvillak meie isa Thomaselt. Meie kolm v\u00f5istkonda pandi t\u00f5siselt proovile, parandades tunduvalt meie k\u00f5igi teadmisi Piiblist. Punktid tulid ja l\u00e4ksid, k\u00f5ige j\u00e4rjekindlam v\u00f5istkond sai l\u00f5puks kuldmedali endale kaela. <\/p>\n
Seej\u00e4rel asuti tegema seda t\u00f6\u00f6d, nagu isa Thomas meile korduvalt meelde tuletas, mis ainu\u00fcksi toidab – nimelt s\u00f6\u00f6di l\u00f5unat. Kuna p\u00e4ike oli sel n\u00e4dalavahetusel eriti tuntav siis v\u00f5eti aega puhkamiseks nii palju, et \u00f5htu poole sai end valmis s\u00e4ttida laagri esimeseks missaks. <\/p>\n
Seekord k\u00fclastas ja teenis kaasa meie armas vend ja Eesti Kristliku Nelip\u00fchi Kiriku piiskop Alur \u00d5unpuu. Oleme t\u00e4nulikud tema s\u00f5bralikkuse ja abivalmiduse eest ning eriti tema kuulutusest kantud s\u00f5numite ja eestpalvete eest, milles tunneme \u00e4ra erilise Jumala hoolitsuse. Siinjuures olgu meie \u00fchine t\u00e4nu \u00f6eldud nendele inimestele, kes panustavad nii rikkalikult ja j\u00e4rjekindlalt Jumala teenimisse mistahes valdkonnas. <\/p>\n
P\u00fchap\u00e4eva hommik algas taas hommikupalvusega mida juhtis esimest korda vend Juhan. Seej\u00e4rel sai tema poolt kuulda ettekannet Valamo kloostri elust kokkuv\u00f5etuna raamatust pealkirjaga “Vaata oma s\u00fcdamesse”. Sellised silmapaistvad v\u00e4ljendid nagu “T\u00e4helepanu on palve hing” ja “hea s\u00f5na langeb s\u00fcdamele nagu plaaster haavale” esinevad korduvalt skeemaiguumen Joanni tekstides koos paljude teiste kristlaste jaoks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsete m\u00f5tetega. <\/p>\n
K\u00f5ige tipuks tahaks veel t\u00e4nada \u00fclistusb\u00e4ndi liikmeid: Aet, Joosep, Johannes ja Kaido, kes meile muusikat m\u00e4ngisid. Samuti ka leiva lauale panijaid ehk kokkasid Lead ja Regytat. <\/p>\n
Meie p\u00fchap\u00e4evane missa j\u00e4i laagri k\u00f5ige viimaseks \u00fchiseks ettev\u00f5tmiseks. On alati hea tulla Jumala kotta ning Teda teenida aus ja t\u00f5es. Suhteliselt l\u00fchikese aja jooksul, mil olen saanud teenida kiriku akol\u00fc\u00fcdina, olen alati imestanud Jumala korrap\u00e4rasuse \u00fcle. Seekord altari k\u00fc\u00fcnlad p\u00f5lema pannes juhtis preester mu t\u00e4helepanu sellele, et seda tehes tuleb alustada paremal pool asuvatest k\u00fc\u00fcnaldest ja siis liikuda vasakule, sest seda tehakse nii, “nagu alguses avatakse raamat ja hiljem see suletakse”. Liturgiline teenistus on oma piibellikus s\u00fcgavuses mind aina rohkem h\u00e4mmastanud ning olen t\u00e4nulik, et selle teenimisviisi seosed nii Vana Testamendi kui ka Uue Testamendiga avavad aina rohkem vaimusilmi sellele, mida Jumal soovib meile teatavaks teha k\u00f5ige selle kaudu, mida me elus ette v\u00f5tame. <\/p>\n
Non nobis, domine! AD 2020.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
… taas kord, sedakorda 2020. aasta kirikulaagrist. Muhu v\u00e4in ja Presidendi allee – EKEK-i suvelaager 2020 Teel Virtsu sadamasse asuvad kaks erilist vaatepilti: need on kaks \u00fcsnagi mahaj\u00e4etud \u00f5igeusu kirikut, mis seisavad \u00fcksteise vastas K\u00f5msi piirkonnas. Seevastu v\u00e4rske plekiga kaetud katusega kohalikud EELK maakirikud oma suvises p\u00e4ikeses\u00e4ras pakuvad veidi teist vaatepilti kui ka seesmisi tundeid. … Loe edasi “Vend Juhan pajatab”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[7,46],"class_list":["post-1507","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ekek","tag-laagrid","tag-vend-juhan"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1507","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1507"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1507\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1510,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1507\/revisions\/1510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1507"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1507"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1507"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}