Ettekanne EKEK suvelaagris 17.7.2010 Uulus<\/p>\n
Priit Gregorios Tamm<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva inimesel ja kahjuks ka t\u00e4nap\u00e4eva kristlasel on kujunenud arusaam kirikus toimuvast kui mitmesuguste \u00fcrituste jadast, mida korraldatakse selleks, et erinevatel vanuse- ja huvigruppidel oleks kirikus tegemist ja et nad ei j\u00e4\u00e4ks kirikust k\u00f5rvale.<\/p>\n
Ja kui on \u00fcritusi igale maitsele ning erinevatel p\u00e4evadel ja kellaaegadel, siis loomulikult tekib meie ajastu homo consumericus<\/em>\u2019el tunne, et ta saab ja v\u00f5ib valida seda, mis talle parasjagu k\u00f5ige enam meeldib v\u00f5i mis talle ajaliselt sobib. Kirik ja jumalateenistuslik elu ei ole enam inimese elur\u00fctmi kujundajaks, vaid inimene kujundab koguduse elur\u00fctmi vastavalt oma harjumustele.<\/p>\n Olen kuulnud kunagi \u00fchelt oma koguduse noorelt liikmelt p\u00fchap\u00e4eva veetmise kohta, et alati (tegelikult enamasti) ei j\u00f5ua ta kirikusse, kuna parasjagu on just sel ajal toimunud mingi \u201ckonkureeriv \u00fcritus\u201d. Tarbimis\u00fchiskonna liikmetena teame, et asi, mis on paremini pakitud, paremini v\u00e4lja pakutud, kergemini k\u00e4ttesaadav ja paremini tarbitav, l\u00e4heb lihtsamalt kaubaks. Kuigi jah \u2013 alati ei pruugi s\u00e4rava sisu all olla kvaliteetset v\u00f5i vajadusi rahuldavat kaupa.<\/p>\n Usun, et selline arusaamine kiriku jumalateenistuslikust elust ja meie ettekande kontekstis konkreetselt just p\u00fchap\u00e4evasest jumalateenistusest tuleneb sellest, et ollakse kaotanud v\u00f5i unustanud (p\u00fchap\u00e4evase) jumalateenistuse t\u00f5eline t\u00e4hendus ja m\u00f5te \u2013 miks me seda ikkagi teeme?<\/p>\n Maailm on muutunud ja k\u00f5ik, mis tahab end n\u00e4htavaks-kuuldavaks teha, konkureerib inimese t\u00e4helepanu p\u00e4rast. Siit ka eriti l\u00e4\u00e4nemaailmas (aga juba ka meil) levinud seeker-sensitive <\/em>(otsijatundlikud) teenistused \u2013 ei tehta midagi sellist, mis v\u00f5iks haavata uustulnukat v\u00f5i olla tema jaoks kummaline.<\/p>\n Ent jumalateenistus ei ole lihtsalt \u00fcks traditsiooniline \u00fcritus, millel juhtumisi on oma ajalooline taust.<\/p>\n Aga kust kogu asi alguse sai? Aleksander Schmemanni v\u00e4itel on kristlus algusest peale on olnud r\u00f5\u00f5mukuulutus, ainsa v\u00f5imaliku r\u00f5\u00f5mu kuulutus siin maa peal. See r\u00f5\u00f5m on pea peale p\u00f6\u00f6ranud v\u00f5imaliku r\u00f5\u00f5mu m\u00f5iste. Kui m\u00f5tleme P\u00fchale N\u00e4dalale, siis teame, et j\u00fcngrite jaoks oli tuttava ja turvalise l\u00f5pp l\u00e4hedal, pimedus oli vallutamas maailma ja n\u00e4is, et millegi \u00fcle ei ole r\u00f5\u00f5mustada. Kuid ainult kristlus sai ja saab kuulutada k\u00f5ikehaaravat r\u00f5\u00f5mu. Ja selle r\u00f5\u00f5muga muutis ta L\u00f5pu Alguseks. Ilma selle r\u00f5\u00f5mu kuulutuseta on kristlus m\u00f5istetamatu. Ainult r\u00f5\u00f5mu kuulutades oli Kirik maailmas v\u00f5idukas ja kaotas maailma, kui ta kaotas r\u00f5\u00f5mu ja ei olnud enam selle t\u00f5siseltv\u00f5etavaks kuulutajaks.<\/p>\n Ingel h\u00fc\u00fcdis Hea S\u00f5numi alguses: \u201cVaata, ma kuulutan teile suurt r\u00f5\u00f5mu, mis saab osaks k\u00f5igele rahvale!\u201d ja Hea S\u00f5num l\u00f5peb s\u00f5nadega: \u201cJa nad kummardasid Teda ja p\u00f6\u00f6rdusid suure r\u00f5\u00f5muga tagasi Jeruusalemma.\u201d (Lk 2:10; 24:52). Kirik peab taasavastama selle r\u00f5\u00f5mu ja tema t\u00e4henduse. Ja iga koguduse liige peab osa saama sellest r\u00f5\u00f5must, et olla v\u00f5imeline seda edasi kandma.<\/p>\n R\u00f5\u00f5mu ei saa anal\u00fc\u00fcsida ega defineerida. R\u00f5\u00f5musse sisenetakse. \u201cMine oma Issanda r\u00f5\u00f5musse!\u201d (Mt 25:21). Ja meil ei ole muud v\u00f5imalust sellesse r\u00f5\u00f5musse minekuks kui see toiming, mis on Kirikule olnud nii r\u00f5\u00f5mu allikaks kui selle t\u00e4itumiseks \u2013 ja see ongi r\u00f5\u00f5mu sakrament ise, Eucharistia<\/em>.<\/p>\n Eucharistia<\/em> \u2013 r\u00f5\u00f5mus t\u00e4nu \u2013 on liturgia, mis k\u00f5ige selgemini v\u00e4ljendub meie p\u00fchap\u00e4evases jumalateenistuses.<\/p>\n M\u00f5nede jaoks on liturgia Kiriku k\u00f5ikidest tegevustest k\u00f5ige t\u00e4htsam, kui mitte ainus; teiste jaoks on liturgia k\u00f5rvaline \u2013 oluline on misjon v\u00f5i heatevegus v\u00f5i S\u00f5na uurimine. \u2013 Siis ongi v\u00f5imalik vihata liturgiat, protesteerida selle vastu, h\u00fcljata teda kui kuiva, tuima ja m\u00f5istetamatut.<\/p>\n Kuid see ei ole kreeka s\u00f5na leitourgia<\/em> algt\u00e4hendus. See t\u00e4hendas toimingut, mille teostamiseks muutus grupp inimesi \u201c\u00fcheks ihuks\u201d, mida nad ei oleks olnud pelgalt indiviidide summana. See t\u00e4hendas ka inimese v\u00f5i grupi tegutsemist omal kulul \u00fchiskonna \u00fcldiseks heaks. N\u00f5nda oli Iisraeli liturgiaks maailma ettevalmistamine Messia tulekuks; ja selles sai neist Jumala Iisrael, Tema eesm\u00e4rkideks valitud rahvas.<\/p>\n Seega on Kirik ise liturgia<\/em>, teenimine, kutsumine toimida selles maailmas Kristuse meelsuses, tunnistamine Temast ja Ta kuningriigist.<\/p>\n Eucharistia<\/em>, p\u00fchap\u00e4evane jumalateenistus on Kiriku astumine oma Issanda r\u00f5\u00f5musse. Ja see ning sellest r\u00f5\u00f5must tunnistamine ongi Kiriku kutsumine, tema olemuslik liturgia.<\/p>\n See ongi Kristuse Ihuks saamine. Olulisim osa p\u00fchap\u00e4evases liturgias on Armulaud.<\/p>\n Me kuuleme tihti metafoori, et kogudus on Kristuse Ihu. Mida see \u00f5ieti t\u00e4hendab? P\u00fchap\u00e4evane kogunemine ja selles kogunemises Eucharistia<\/em>, Kiriku Sakrament, ongi tegelikult see, milles kogudus saab selleks, kes ta on<\/em>: Kristuse ihu, P\u00fcha Vaimu tempel, uue elu kingitus, Jumala riigi manifestatsioon, Jumala tundmine ja osadus Temaga. Kogudus saab selleks \u201ckogunemise sakramendi\u201d kaudu \u2013 paljud tulevad kokku, et luua konkreetse p\u00fchap\u00e4eva konkreetne kogudus, tuues \u00fche ihuna, \u00fches usus, \u00fches armastuses ja \u00fches lootuses kokku liidetuna, selle P\u00fcha Ohvri, ohverdades Jumalale \u201c\u00fchest suust ja s\u00fcdamest\u201d Eucharistia<\/em>, t\u00e4nuohvri, ja kinnitades justkui pitseriga seda \u00fchtsust \u2013 Kristuses Jumalaga ja Kristuses \u00fcksteisega \u2013 nendest P\u00fchadest Andidest osa saades.<\/p>\n P\u00fchap\u00e4evane Jumalateenistus Kirikuks saamine. Eucharistia<\/em> on k\u00f5ige paremini m\u00f5istetav teekonnana. See on kiriku teekond Jumala riigi dimensiooni.<\/p>\n R\u00e4nnak algab juba siis, kui inimesed t\u00f5usevad oma vooditest ja lahkuvad oma kodudest. Nad j\u00e4tavad t\u00f5epoolest oma praeguse elu selles konkreetses maailmas ja \u00fcksk\u00f5ik, kas nad peavad s\u00f5itma kirikusse autoga kaksk\u00fcmmend kilomeetrit v\u00f5i k\u00f5ndima kaks kvartalit, leiab juba aset see sakramentaalne toiming, mis on k\u00f5ige j\u00e4rgneva tingimuseks. Sest just n\u00fc\u00fcd toimub selle p\u00fchap\u00e4evase Koguduse moodustumine<\/em>, v\u00f5i olles t\u00e4psem, toimub nende kujunemine Jumala koguduseks. Seni on nad olnud \u00fcksikinimesed, m\u00f5ned rikkad, m\u00f5ned vaesed, m\u00f5ned venelased, m\u00f5ned eestlased jne, nad on olnud \u201cloomulik\u201d maailm ja \u00fchiskond. Ja n\u00fc\u00fcd on neid kutsutud kokku \u00fchte kohta, v\u00f5tma kaasa oma elu ja oma \u201cmaailma\u201d ja saama enamaks, kui nad olid: uueks \u00fchiskonnaks, millel on uus elu.<\/p>\n Eesm\u00e4rk on Kirikuks, koguduseks saamises <\/em>ja see t\u00e4hendab Tema kohalolekut, kelles k\u00f5ik asjad j\u00f5uavad l\u00f5pule<\/em> ja kelles k\u00f5ik asjad leiavad oma alguse<\/em>.<\/p>\n Liturgia algab tegelikult t\u00f5elise eraldumisega sellest maailmast. Juba lituriga avadialoog tunnistab sellest, kui me \u00fctleme: \u201e\u00d5nnistatud olgu Jumal, Isa, Poeg ja P\u00fcha Vaim; ja \u00f5nnistatud olgu Tema kuningriik n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti.\u201c<\/p>\n Oma p\u00fc\u00fcdlustes muuta kristlust k\u00f6itvaks inimesele t\u00e4navalt oleme me tihti pisendanud, isegi t\u00e4ielikult unustanud selle vajaliku eralduse. Me tahame kristluse muuta \u201cm\u00f5istetavaks\u201d ja \u201cvastuv\u00f5etavaks\u201d sellele m\u00fc\u00fctilisele \u201cmoodsale\u201d inimesele t\u00e4navalt. Ja unustame, et see Kristus, kellest me nii sageli k\u00f5neleme, \u201cei ole sellest maailmast\u201d ja et p\u00e4rast oma \u00fclest\u00f5usmist ei tundnud isegi Ta oma j\u00fcngrid Teda \u00e4ra. Maarja Magdaleena arvas, et Ta on aednik. Kui kaks Tema j\u00fcngrit l\u00e4ksid Emmausse, siis tuli Ta nende juurde ja k\u00e4is koos nendega, aga nad tundsid Ta \u00e4ra alles leivamurdmisest.<\/p>\n Ta ilmus kaheteistk\u00fcmnele j\u00fcngrile, kui uksed olid lukus. Ilmselt ei olnud enam piisav lihtne teadmine, et Ta on Maarja poeg. Miski ei sundinud Teda enam \u00e4ra tundma f\u00fc\u00fcsiliselt. Teiste s\u00f5nadega, Ta ei olnud enam osa sellest maailmast, selle maailma reaalsusest ja Tema \u00e4ratundmine, Tema ligiolu r\u00f5\u00f5musse astumine, Temaga koos olemine t\u00e4hendas p\u00f6\u00f6rdumist teistsugusesse reaalsusse. Issanda kirgastamisel ei olnud sellist vastuvaidlematut ja k\u00f5igile n\u00e4htavat t\u00f5endust, nagu seda oli Tema kannatamine ja ristil\u00f6\u00f6mine. Paljud ju kinnitasid Tema ristil\u00f6\u00f6mist ja suremist, kuid paljud ei kinnitanud ega suutnud ka uskuda Tema \u00fclest\u00f5usmist \u2013 ja see on t\u00e4naseni n\u00f5nda. Issanda kirgastamine saab tunnetatavaks ainult selle saladusliku surma kaudu ristimisvees, ainult P\u00fcha Vaimu v\u00f5idmise kaudu. Seda v\u00f5ib tunda ainult koguduses, kui ta koguneb kohtuma oma Issandaga ja saama osa Tema \u00fclest\u00f5usmiselust.<\/p>\n Isa Leevi piiblitunnis kuulsime taevasest jumalateenistusest. Ka minu m\u00f5tted siin haakuvad tema omadega. Algkristlased m\u00f5istsid v\u00e4ga h\u00e4sti, et selleks, et saada P\u00fcha Vaimu templiks, peavad nad minema taevasse<\/em>, kuhu Kristus on l\u00e4inud. Nad m\u00f5istsid ka seda, et see taevasseminek on tegelikult tingimus kogu nende missiooni ja teenimise jaoks selles maailmas. Sest taevas vajutati neid uude Jumala riigi ellu, ja kui nad siis p\u00e4rast jumalateenistust p\u00f6\u00f6rdusid tagasi maailma, siis peegeldasid nende n\u00e4od valgust, selle Jumala riigi \u201cr\u00f5\u00f5mu ja rahu\u201d, mille tunnistajateks nad t\u00f5epoolest olid. Nad ei toonud endaga kaasa programme ega teooriaid; kuid kuhu iganes nad l\u00e4ksid, seal t\u00e4rkasid Jumala riigi seemned, s\u00fc\u00fcdati usk, elud muutusid, v\u00f5imatud asjad said v\u00f5imalikeks. Nad olid tunnistajad, ja kui nende k\u00e4est k\u00fcsiti: \u201cMillest teie n\u00e4od nii s\u00e4ravad? Kus on selle v\u00e4e allikas?\u201d siis nad teadsid, mida vastata ja kuhu inimesi juhatada. T\u00e4nap\u00e4eval aga kohtame kirikus kahjuks v\u00e4ga sageli ikka sedasama vana maailma, mitte Kristust ja Tema riiki. Ja me ei taipa, et me ei j\u00f5ua kuhugi sellep\u00e4rast, et me kunagi ei j\u00e4ta oma vanu paiku selja taha.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes: jumalateenistuse m\u00f5te on saada \u00fcheks, saada Kristuse Ihuks, Kirikuks. Kirik on lunastuse sakrament. Ja meie t\u00f6\u00f6 on kuulutada s\u00f5numit r\u00f5\u00f5must. Ja kui me jumalateenistuses kuuleme: \u201cminge rahus ja teenige oma Issandat r\u00f5\u00f5muga!\u201d siis teame, et meid l\u00e4kitatakse just meie \u00fclesande juurde. Eucharistia<\/em>, s\u00f5na ja leib ja vein koos Jeesusega oli meie r\u00e4nnaku, oli aja l\u00f5pp. Ja n\u00fc\u00fcd on ta taas algus. Ja asjad, mis n\u00e4isid v\u00f5imatud, on n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalikud. Selle maailma ajast on saanud Koguduse aeg, lunastuse aeg, p\u00e4\u00e4stmise aeg. See ongi Eucharistia<\/em>, p\u00fchap\u00e4evase jumalateenistuse m\u00f5te; Kiriku missioon algab taevamineku liturgiast, Jeesuse tegelikkuses olemisest, sest ainult see teeb v\u00f5imalikuks misjoniliturgia. Aga selleks me siin maailmas olemegi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ettekanne EKEK suvelaagris 17.7.2010 Uulus Priit Gregorios Tamm T\u00e4nap\u00e4eva inimesel ja kahjuks ka t\u00e4nap\u00e4eva kristlasel on kujunenud arusaam kirikus toimuvast kui mitmesuguste \u00fcrituste jadast, mida korraldatakse selleks, et erinevatel vanuse- ja huvigruppidel oleks kirikus tegemist ja et nad ei j\u00e4\u00e4ks kirikust k\u00f5rvale. Ja kui on \u00fcritusi igale maitsele ning erinevatel p\u00e4evadel ja kellaaegadel, siis loomulikult … Loe edasi “P\u00fchap\u00e4evase jumalateenistuse m\u00f5ttest”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":6,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-664","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/664","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=664"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/664\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/6"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=664"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}