Apostelliku suktsessiooni olemus seisneb Kristuse t\u00f5otuses olla oma Kirikuga kuni aegade l\u00f5puni – “…mina olen iga p\u00e4ev teie juures ajastu l\u00f5puni”<\/em> (Mt 28:20).<\/p>\n Kas Jeesuse \u00f5petust on kuulda ka praegusaja maailmas? Kuidas v\u00f5ime me Tema j\u00e4rgijatena seda 2000 aastat hiljem kogeda t\u00e4pselt nii, nagu Jeesuse Kristuse apostlid seda kuulsid? T\u00e4na v\u00f5ib seda kuulda Kristuse Kiriku kaudu. Kristuse Kirik omab sellesama meelevalla, mida omas Kristus. Jeesus delegeeris selle meelevalla inimestele.<\/p>\n Peale oma \u00fclest\u00f5usmist andis Jeesus oma apostlitele meelevalla – “n\u00f5nda nagu Isa on l\u00e4kitanud minu, n\u00f5nda saadan ka mina teid<\/em>” (Jh 20:21). Siis Ta puhus nende peale ja \u00fctles: “kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud<\/em>” (Jh 20:23). Jeesus oli investeerinud oma elu neisse meestesse selleks, et nad Tema missiooni edasi kannaksid.<\/p>\n Isegi p\u00fcha apostel Paulus, kes sai Damaskuse teel otsesed korraldused Jeesuselt, ei tegutsenud iseseisvalt, vaid andis ennast 12 apostli meelevalla alla. Ta eraldati apostellikuks teenistuseks k\u00e4te pealepanemise l\u00e4bi Antiookia koguduses, Antiookia kogudus oli osaduses 12 apostliga Jeruusalemmas (Ap 13:1-3).<\/p>\n Kui tekkisid probleemid Pauluse jutlustamise \u00fcle, lahendati asjad Jeruusalemma kontsiilil (Ap 15). Timoteus ja Tiitus olid Pauluse teenistuse pikenduseks (2 Tm 2:1-2; Tt 1:5) ja samuti ka nende teenistuse k\u00fcsimused lahendati apostellikuse alusel (1 Tm 1:3).<\/p>\n Varakirikus oli ajalooline side apostlitega v\u00e4ga t\u00e4htis. Kui evangeeliumi kuulutati ja uued kogudused said rajatud, oli nende side apostlitega ning nende alluvus apostlitele \u00fclimalt olulise t\u00e4hendusega (Ap 8:14-15, 10:1-48; 11:19-26). Oli \u00f5petajaid, kes kaotasid oma tegevuse legitiimsuse sellega, et sellel t\u00f6\u00f6l puudus Kiriku autoriteet (Ap 15:24).<\/p>\n Kreekakeelne s\u00f5na episcope<\/em>, millest tuleneb piiskop, t\u00e4hendas “piiskoppide poolt juhitud”. Kui apostel suri, asus tema asemele piiskop. Suktsessioon j\u00e4tkus 1. sajandil – selle alusel sai identifitseeerida Jeesuse algset osaduskonda. Antiookia piiskop Ignatius (35-110) kirjutas: “piiskopist eraldi ei ole \u00f5ige ristida ega p\u00fchitseda armulauda; aga mida tema heaks kiidab, see on ka Jumalale meelep\u00e4rane ja selleks on vajalik, et mida te iganes teete, oleks kindel ja seaduslik. Kus on piiskop, seal olgu usklikud, nii nagu kus on Jeesus Kristus, seal on katoolne Kirik.”<\/p>\n Kui kristlikul osaduskonnal puudus see algne side apostlitega, ei loetud seda legitiimse Kiriku osaks. Lyoni piiskop Irenaios (140-202)kirjutas: “apostlite osadusest eraldiseisvat grupeeringut ei saa nimetada Kirikuks.”<\/p>\n Et Kirik v\u00f5iks olla apostellik, peab seal olema apostellik \u00f5petus ja apostellik suktsessioon. Karismaatiline Episkopaalkirik on kindlalt rajatud apostellikus suktsessioonis p\u00fchast Peetrusest alates Brasiilia Katoolse Apostelliku Kiriku kaudu, kes omab otsese suktsessiooni rooma-katoliku Kirikuga.<\/p>\n Carlos Duarte Costa p\u00fchitseti Brasiilia rooma-katoliku piiskopiks 1924, tema missiooniks sai vaeste \u00f5iguste eriline kaitsmine. Diktaator Getulio Vargase rezhiimi pealek\u00e4imisel sundis Vatikan monsenj\u00f6\u00f6r Costa erru minema Botucatu piiskopina aastal 1937. Siiski j\u00e4tkas ta t\u00f6\u00f6d vaeste hulgas ja oli aastal 1944 m\u00f5ned kuud ka vangis.<\/p>\n 1945 aastal l\u00f5i Monsenj\u00f6\u00f6r Costa lahku rooma-katoliku kirikust ja l\u00f5i iseseisva uskkonna. See ei olnud mitte liturgiline v\u00f5i teoloogiline eraldumine, vaid p\u00f5hjused olid Vatikani poliitikas seostes vaeste \u00f5igustega Ladina-Ameerikas. J\u00e4rgneva 15 aasta jooksul aitas ta \u00fcles ehitada veel teisigi Rahvuslikke Katoolseid Apostellikke Kirikuid Ladina-Ameerikas. Ta p\u00fchitses piiskoppideks Salamao Ferraze ja Luis Fernando Castillo-Mendezi.<\/p>\n Salameo Ferraz s\u00fcndis Sao Paolos Brasiilias 19. sajandi teisel poolel. Katoliku preestriks p\u00fchitseti ta aastal 1935. 15. augustil 1945 lahkus ta rooma-katoliku kirikust ja v\u00f5eti vastu Brasiilia Katoolsesse Apostellikku Kirikusse. Piiskop Carlos Duarte Costa poolt sai ta samal aastal koadjuutorpiiskopiks p\u00fchitsetud. 1958.a. v\u00f5eti abielus olev Katoolse Apostelliku Kiriku piiskop Ferraz tagasi rooma-katoliku kirikusse paavst Pius XII poolt. Kuna teda ei p\u00fchitsetud uuesti piiskopiks – isegi mitte sub conditione <\/em>-, n\u00e4itas rooma-katoliku kirik, et ta tunnustab nii de iure <\/em>kui ka de facto <\/em>Brasiilia Katoolse Apostelliku Kiriku ordinatsiooni.<\/p>\n Piiskop Ferraz osales aktiivselt II Vatikani kirikukogul ja nimetati Eleuterna (Kreeta) titulaarpiiskopiks paavst Johannes XXIII poolt 12. mail 1963. Paavst Paulus VI m\u00e4\u00e4ras ta Vatikan II kirikukogu t\u00f6\u00f6komisjoni, kus ta v\u00f5ttis paljudel kordadel s\u00f5na. 1969.a. piiskop Ferraz suri Eleuterna titulaarpiiskopina. Ta matused olid v\u00e4\u00e4rikad rooma-katoliku kiriku piiskoplikud matused.<\/p>\n Luis Fernanco Castillo Mendez ordineeriti rooma-katoliku kiriku preestriks 1944 ja p\u00fchitseti monsenj\u00f6\u00f6r Costa poolt piiskopiks 1948.a. Piiskop Fernanco Castillo Mendez oli selleks piiskopiks, kes andis edasi Brasiilia katoliikliku suktsessiooni peapiiskop Austin Randolph Adlerile 5. novembril 1997. Peapiiskop Austin Randolph Adler oli Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvahelise Osaduse – The International Communion of the Charismatic Episcopal Church <\/em>– esimene patriarh aastatel 1992-2007. Jaanuarist 2008 on ICCEC \u00fclemaailmseks patriarhiks peapiiskop Craig W. Bates.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Apostelliku suktsessiooni olemus seisneb Kristuse t\u00f5otuses olla oma Kirikuga kuni aegade l\u00f5puni – “…mina olen iga p\u00e4ev teie juures ajastu l\u00f5puni” (Mt 28:20). Kas Jeesuse \u00f5petust on kuulda ka praegusaja maailmas? Kuidas v\u00f5ime me Tema j\u00e4rgijatena seda 2000 aastat hiljem kogeda t\u00e4pselt nii, nagu Jeesuse Kristuse apostlid seda kuulsid? T\u00e4na v\u00f5ib seda kuulda Kristuse Kiriku … Loe edasi “APOSTELLIK SUKTSESSIOON<\/B>“<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.ekek.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}