ALLIANSSNÄDALA JUTLUS KAARLI KIRIKUS
8.01.2006

Isa Heigo Ritsbek

Oleme täna, mil me pühitseme kirikukalendri järgi Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristimispüha - lõpetamas selle aasta alguse allianssnädalat Tallinnas. Oleme tänulikud Eesti Evangeelsele Luterlikult Kirikule ja Kaarli kogudusele võimaluse eest siinses kaunis pühakojas sellel õhtul viibida. Euroopas valis Schveitsi Evangeelne Allianss palveteemad Issanda aastaks 2006 ja tänaseks teemaks on ELU OSADUSES. Ja tekstina tähendamissõna sulastele antud rahast.

Loeme rõõmusõnumist püha evangelist Luuka järgi 19. peatükist:

Aga neile, kes teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nemad arvasid, et Jumala riik otsekohe ilmsiks saab. Ta ütles siis: «Üks kõrgest soost inimene reisis kaugele maale, et omandada kuningriik ja siis pöörduda tagasi. Ning ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela raha ja ütles neile: «Kaubelge, kuni ma tagasi tulen!» Aga ta alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: «Meie ei taha, et tema meie üle kuningana valitseks.»Ja see sündis, kui ta tagasi tuli, olles saanud selle riigi, et ta käskis enese juurde kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et saada teada, kui palju kasu keegi kaubeldes oli saanud. Siis tuli esimene ja ütles: «Isand, sinu nael on kümme naela kasu toonud.»Ja tema ütles sellele: «Tubli, sa hea sulane! Et sa oled olnud ustav kõige pisemas, seepärast olgu sul meelevald kümne linna üle.» Ja teine tuli ja ütles: «Isand, sinu nael on viis naela kasu toonud.»Tema ütles sellelegi: «Ja sina ole viie linna üle! Ja veel teine tuli ja ütles: «Isand, vaata, siin on sinu nael, mida ma olen alles hoidnud higirätikus, sest ma kartsin sind: sa oled vali mees, sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud.»Tema ütles talle: «Sinu enda suu läbi ma mõistan su süüdi, sa halb sulane! Eks sa teadnud, et ma olen vali mees: võtan, mida ma ei ole paigale pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud? Mispärast sa ei ole siis andnud mu raha panka? Küll ma siis oleksin selle tagasi tulles kasuga kätte nõudnud.»Ja ta ütles juuresseisjaile: «Võtke nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!»Ja nemad ütlesid talle: «Isand, tal on kümme naela!»Ma ütlen teile, igaühele, kellel on, antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on. Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin, tooge siia ja lööge nad maha minu ees!»SEE ON ISSANDA SÕNA.

Tulles selle loo juurde, on teolooge ikka ja jälle huvitanud küsimus: kas Mt 25:14-30 lugu talentidest on sama lugu, mis Luuka evangeeliumis või erinev lugu; kas on tegemist kahe erineva looga, mida Jeesus rääkis. Sest juba rahasummades on meeletu erinevus. Kui Matteuse evangeeliumi loos iga sulane sai erineva väärtusega raha, suurimaks oli 5 talendi saaja, kes sai meie praeguses vääringus siis 10 miljonit krooni e 650 000 eurot, siis siinses Lk loos sai igaüks ühepalju ja selle väärtus tänapäeval oleks ainult 260 krooni e 17 eurot. Milline vahe! Erinevus on lausa 40 000 kordne! On neid, kes arvavad neid olevat ühe sama tähendamissõna ja teised seda, et on tegemist kahe erineva tähendamisssõnaga.

Arvan, et jätaksime selle probleemi teoloogide hooleks ja jääme Luuka evangeeliumi tähendamisssõna juurde. Millest on see lugu siis – ilmselt tähelepanust, kas me kuuleme ja kuulame ja näeme kui me ise arvame seda tegevat.

Kõneldakse USA presidendist Franklin Rooseveldist, kes oli tüdinenud sellest, et ta vastuvõttudel inimesed, kes teda kätlesid, ei pannud üldse tähele, mida ta neile ütles. Ja ühel vastuvõtul soovis ta asja lähemalt uurida ja eksperimendi korraldada – igaühele, kes ta vastuvõtule tulles ta kätt surusid ütles ta pomisedes ühe ja sama lause – „täna hommikul ma mõrvasin oma vanaema!“ Ja üksteise järgi sai ta vastuseid külalistelt – „imeline!“, „millist head tööd te teete“, „jätkake oma head tööd“, „me oleme uhked teie üle“!, „Jumal õnnistagu teid!“Üsna tervitajate rea lõpus tuli Boliivia saadik, kes selle tervituse peale sosistas presidendile kõrva – „ma usun, et teie vanaema oli teadlik sellisest lahendusest, mis oli tulemas“. Tihti me oleme samasugused – me teame, mida meile öeldakse, ja niisiis me ei kuulagi.

Tänane loetud lugu Lk evangeeliumist on meile tuttav, see on osa Jeesuse viimasest õpetusest enne ta ristilöömist, surma ja ülestõusmist. Selles loos esitatakse meile 3 täiesti erinevat elustiili:

Esiteks inimesed, kes ütlevad – ma pean saama oma tahtmise ja selle mis on minu parim arusaamine. Ma pean saama kõik, mida ma igatsen. Need on tulevase kuninga alamad, kuid neil on oma plaanid, oma arusaamised. Ja tihti on nende elus väline edu olemas, nende saavutused võivad olla päris muljetavaldavad. Aga ikkagi on see NENDE tee, mitte elu Kuninga plaanide järgi. Taoliste inimeste küsimused on – miks ma ei või elada nagu mina tahan? Miks keegi määrab ära minu elustiili? Ja nad on raskustes, et jõuda küsimusteni - kes ma olen? Mis on elu mõte? Miks on asjad nii nagu nad on?

Jeesus kõneleb selle tähendamissõna oma kaasaegsetele päris konkreetses kontekstis. Kuningas Heroodes on just surnud ja tema poeg oli sõitnud Rooma, et endale kuninga tiitlit saada. Samal ajal lähetasid ta alluvad delegatsiooni keisri juurde sõnumiga, et see mees pole kuningaks vastuvõetav. Jeesus kasutab seda teadaolevat lugu ühe teise loo jutustamiseks. Kristlastena me usume, et Jeesus on Kuningas ja aegade lõpus tuleb Ta tagasi oma Kuningriiki. Kas sa oled kristlane või ateist või agnostik, see ei muuda midagi. Selle tähendamissõna kaudu ütleb meile Issand – Praegu võite te vaielda ja diskuteerida nende asjade üle, aga kui eesriie saab lõpuks ajaloo etendusel ette tõmmatud, olen mina ISSAND. Ja terve maailm mõistab siis seda.

Teiseks on inimesed, keda esindab sulane, kes oli oma naela higirätikusse pannud. See on elustiil, mis on konservatiivne ja äärmiselt ettevaatlik. See on inimeste tee, kelle jaoks on eesmärgiks elust nii läbi minna, et ei oleks ühtegi vaenlast, et mitte keegi ei solvuks, et mitte mingisuguseid reegleid ei peaks rikkuma. Elu on neile kui piknikuplats. Kui sööma-aeg on läbi, korjatakse piinliku täpsusega kogu prügi ja praht ja paber kokku ning pannakse prügikasti.

Tegelikult ei ole nii elust võimalik läbi minna. See on naiivne arvamus, mis ei teostu. See on kui Albikära Antsu lugu, kus ükskõik kuidas me selle hobusega teel ei ole – kas ta kõrval kõndides või tema seljas ratsutades, ikka on keegi, kellele see on vastuvõetamatu.

Kas ettevaatlikku karistati? Väikeste lastena õpime olema mõistlikud ja mitte väga palju riskima. Aga fakt on see, et kui ma millegagi ei riski, ei saavuta ma ka midagi. Kui ma ei haara kinni võimalustest, möödub mu elu sündmustevaeselt. Intensiivne, täielik elu nõuab täielikku pühendumist – iseendale, teistele, Jumalale. Me lõikame ennast elust välja, kui lubame läbikukkumise hirmul takistada meid riske võtmast või mässime ennast vati sisse – nagu see kolmas sulane hoidis oma raha turvaliselt taskurätikus. Niiviisi elades võime lõpetada tühjade kätega. Jeesus teab, kui keegi on üle- või alatöötanud. Seepärast ta ei öelnud teisele sulasele: “Ma ootasin sinult rohkem!” Oluline pole mitte suuri asju teha, vaid olla ustav väheses, vastavalt oma võimetele. Seepärast Ta soovib, et teeksime midagi oma eludega, mis Tema meile on andnud. Carpe diem – kasuta tänast. ‘Tehke sellega midagi, kuni ma tagasi tulen.’ Kasuta oma elu teiste ja iseenda hüvanguks ja Jumala auks.

Kohtupäeval ei küsi Jumal meilt: Miks sa ei käitunud nagu Mooses? Miks polnud sa sama julge ja suurepärane nagu Eelija? … Aga ta küsib meilt: Miks sa Heigo Ritsbek ei olnud ustav? Miks sa ei investeerinud seda, mida mina sinusse investeerisin?

Piibel on parim näide, et Jumalale meelepärast elu kedagi teist solvamata või ärritamata ei ole võimalik elada. Vähemalt Jeesus ei saanud nii elada. Ilmselt ka meie mitte.

Kolmanda elustiilina on siin esitatud ustav sulane. Selles loos esindab Kristus seda kõrgest soost inimest, kes kaugele maale läheb. See on Tema Kuningriik, milles Tema on Kuningas. Kümnest sulasest sai igaüks raha, meile öeldakse vaid mida kolm sellega tegid. See, kes saavutas 1 naelaga 10 naela, sai kiita ja talle anti 10 linna. See kes saavutas 1 naelaga 5 naela, sai õiguse 5 linna üle, kuid kiita ta ei saanud. See, kes naela higirätikusse peitis, selle käest võeti seegi 1 nael ära ja anti sellele, kes oli 10 naela saavutanud.

Jeesus tahab ilmselt selle looga öelda, et on olemas 2 liiki inimesi – viljakandvaid ja viljatuid. Viljakandvad on elavad ja annavad uut vilja. Me oleme sõnumi saanud ning me peame rohkem enesest jätma, kui meile anti.

Apostel Paulus ütleb 1 Ko 4:1: „Nõnda siis peetagu meid Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks.“
Kristlasena ei ole sa mitte ainult oma elu majapidaja, sa oled enamat. Sa oled Jumala saladuste majapidaja. Osa sellest saladusest on see. Et Jumal armastab meid, et Kristus suri meie eest, et Püha Vaim on siin valmis teenima meid.

Ka sina oled saladus. Kui sa oled kristlane, oled sa inimene, kelles elab Jumal. Me võime olla nõrgad ja ebatäiuslikud, kuid millegipärast on jumalik aare maises anumas. Pühakirjast me loeme, et taevastes tõustakse kikivarvastele, et vaadata kuidas sina ja mina, Jumala imelise loomingu osa, saame jumaliku pärandi kätte. Kas me saame selleks imeks, mida Jumal nägi ette meid luues ja lunastades?

Me võime karta, nagu need maakuulajad, kes Moosesele teatasid, et seda maad on võimatu vallutada, sest seal on hiiglased. Ja tulemuseks oli 40 aastat kõrberännakut. Ja nad ei saanudki kätte oma pärandit. Ja hiljem ütles Jumal – „kõik paigad, kuhu teie jalatald astub, annan ma teile.“ (Joos 1:3) Sõbrad, vennad ja õed Kristuses! Me võime seda sõnumit ja arusaama täna vastu võtta! Issanda Vaim on meis selleks, et me võiksime üheskoos vilja kanda. Aga me peame viljakandmiseks ära andma ära oma elu, oma töö, oma raha, oma reputatsiooni, oma turvalisuse. Ilma selleta ei ole viljakandmist.

Me oleme ka Kiriku saladuste kandajad. Kristuse Ihu saladuse kandjad. Selles tulebki esile meie tänase päeva sõnum. Me oleme Jumala perekond. Täna on siin perekonnakokkutulek. Jeesus ütles – need on minu vennad ja õed ja minu isad ja minu emad. Me esitame maailmale kutse Jeesuse nimel – Tulge! Tulge Issanda nimel! Jeesus ütles: Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud! (Mt 25:40). Ei piisa säilitamisese mentaliteedist. Järgnevatele põlvkondadele peame me alati ENAM edasi andma kui see, mis meile ulatati.

William Morris on öelnud – osadus on taevas ja osaduse puudumine on põrgu. Ja need teod mida me maa peal teeme, teeme me osaduse pärast.

Lõpeks oleme me ka selle maailma majapidajad. See on ka üks Jumala saladustest. Jumal lõi selle maailma ja armastab seda maailma – nii palju, et Kristus suri selle maailma eest. See on meie maailm, sest see on Jumala maailm. Me peame olema viljakad, et oleks rohkem õiglust, võimalusi, rahu ja kaastunnet. Meie eesmärgiks peab olema see, et ühel päeval kuuleme endale öeldavat kiitust, mida esitas meie teksti salm 17 – TUBLI, SA HEA SULANE! Olgu see Issanda päeval Jumala sõnumiks meile kõikidele!

AAMEN.