Ettekanne EKEK XI Rahvuslikul Konvendil Uulu laagris 4.08.2007
Isa Heigo Ritsbek

Kui me kõneleme kahest terminist KIRIK ja KOGUDUS, siis vastavalt meie kiriklikule kõnepruugile ja kiriklikule taustale on neil terminitel ka eri tähendus. Rooma-katoliku Kirik kasutab terminit KIRIK rooma-katoliku kiriku tähenduses. Ortodoksidel on umbes sama seisukoht. Enamik liturgilisi-sakramentaalseid kirikuid kasutab sõna Kirik Kristuse Ihu üldise tähenduse või siis mainitud konfessionaalse osaduskonna kohta. Seda kasutab ka taolisel viisil Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik. Paljud vabakogudused tarvitavad Kristuse Ihu üldise tähenduse kohta terminit KOGUDUS (nagu seda teeb ka eestikeelne Piibel). Liturgilis-sakramentaalsete kirikute termin kogudus on nö kohalik usklike kogukond, vabakirikud tarvitavad siinkohal fraasi “kohalik kogudus”. Niisiis liturgilistel kirikutel on terminid KIRIK (üldine usklike osaduskond) ja KOGUDUS (kohapealne usklike osaduskond); vabakirikutel vastavalt KOGUDUS ja KOHALIK KOGUDUS mainitud terminitena kasutusel.

Käesolevas ettekandes kasutan siis terminit KIRIK Kristuse Ihu kohta tervikuna kui ka meie konfessiooni kohta.

Koinee-kreeka keeles tarvitud mõiste KOGUDUS tuleb kreekakeelsest vastest ekklesia, mis tähendab “väljakutsutute kogu” ning mida kasutati antiik-Kreekas poliitilise terminina, kus kõik linnriigi kodanikud tulid linnaväljakule kokku ja võtsid vastu olulisi otsuseid. Kunagi ei olnud sellel terminil olnud sidet hoonega – kirikuhoonega.

Vanas Testamendis on terminit KOGUDUS kasutatud 96 korda Iisraeli rahva osaduse tähenduses, mis oli varakiriku arvates Kristuse Kiriku arhetüübiks.

Termin KIRIK tuleneb varakreeka keelsest terminist (mitte koinee-kreeka keelsest) kyriakon, mis tähendab Issanda koda. Siit tuleb siis eestikeelne KIRIK Kristuse Ihu osaduse tähisena. Koinee-kreeka keeles (milles on ka UT kirjutatud) on usklike osadus ekklesia. Seega on terminid KIRIK ja KOGUDUS lähtumas erinevatest kreeka keele arhetüüpidest ja öelda, et termini KOGUDUS kasutamine on õigem, kuna see on nö piibellik, sest piiblis on koinee-kreeka keel, päris täpne siiski ei ole. Sest me usu alus pole mitte konkreetne kreeka keele dialekt või grammatiline vorm – vaid Jumala Sõna. Muide Jehoova tunnistajad, kelle teoloogias on väga tähtsal kohal Johannese evangeeliumi alguses olevad laused, kus Jeesuse Kristuse kohta kasutatakse määratlemata artiklit, kuid see on vaid koinee-kreeka keele grammatika eitavad selle alusel kolmainsuse õpetust. Kui Jehoova tunnistajate teoloogiaga edasi minna, siis poleks ka Püha Vaim Jumal, kuna ta on pneuma hagia’na koinee-kreeka keeles väikeste tähtedega kirjutatud.

KIRIK tähistab nii maa peal olevaid usklikke kui ka taevasse jõudnuid – me räägime siis Kiriku võitlevast osast (maa peal) ja Kiriku triumfeerivast osast (taevas). Lunastuse vastuvõtu kaudu oleme me Kiriku liikmeteks saanud – uussünni läbi.

Vanas Testamendis kõneldakse palju kogudusest. Kristliku Kiriku tähenduses – millest me tahaksime kõnelda, mainitakse Kirikut Uues Testamendis esmakordselt Matteuse evangeeliumi 16 peatükis. Mt 16:18 ütleb Jeesus: “Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse”. Järgnevalt Apostlite tegude 5 peatükis – “ja suur kartus tuli terve koguduse peale.” Ap 8:1 kõneleb Jeruusalemma koguduse tagakiusamisest, samas kontekstis on ka Ap 8:3 ja Ap 9:31. Ap 11:22 mainitakse taas Jeruusalemma kogudust. Ap 14:23 kõneldakse “igale kogudusele”, mis näitab selle termini kasutamist mitmuses. Paljudes kohtades UT-s kasutatakse “kogudust” just selle lokaalse kristlaste osaduskonna tähenduses. Ap 20:28 toob taas aga terminis “kogudus” meie ette Kiriku – “et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust”. 1 Ko 1:2 tervitatakse “Korintoses olevat Jumala kogudust”, st lokaalset usklike osaduskonda. Mitmes kohas 1. Korintose kirjas kirjutab püha apostel Paulus teatud asjadest nö Kiriku tähenduses, mis peaks igas koguduses olema, sealhulgas ka Korintose koguduses. Ef 1:22 kasutakse terminit ekklesia taas terve kristliku Kiriku tähenduses. Paljudes teisteski Uue Testamendi kirjakohtades kordub sama – kõneldakse kas kogudusest lokaalses tähenduses või ka siis selle terminiga tähistatakse tervet Kristuse Ihu. Kokku tarvitatakse UT-s terminit KOGUDUS 114 korda, sellest 3 korda evangeeliumides – kõik need juhtumid on Matteuse evangeeliumis.

1. JEESUS RAJAS KIRIKU.

Kui me tuleme taas Mt 16 peatüki juurde, siis on selge, et Kristliku Kiriku rajas Jeesus, st Kiriku looja on Jumal. Sellel väitel on tegelikkuses väga suur tähendus. Kui tänapäeval kõneldakse kiriku võimalikust kadumisest (kuigi samas Mt 16 ütles Jeesus, et põrgu väravadki ei võida seda ära!), siis Jumala poolt loodu saab siin maailmas ainult kõrvaldatud Jumala poolt, st et Kristuse Kirik siin maailmas elab ja tegutseb Jumalas ning Jumala armus. Miks me tihti seda mõtet eirame? Sest me mõtleme Kirikust kui mingist inimlikust institutsioonist. Ja koos sellega hakkame me seda hindama nö inimlike näitajate alusel. Suurus, mõju, kasv jne. Sõbrad! Kui meie tuleksime kokku ja rajaksime kiriku, siis oleks meil küll muret selle pärast - kas kasvab ja areneb ja milline see juurdekasv ja mõju on - kuid see ei ole nii. Teisalt koos eelpoolöelduga aga kerkib küsimus, milline on siis see tõeline ja õige Kirik? On selge, et kui usklikud inimesed tulevad kokku ja rajavad osaduskonna, mille nimetavad koguduseks ning valivad endi keskelt juhid ja teenijad, ei tarvitse iga taoline osadus olla Jumala kogudus või Jumala Kirik. Eestiski on näha taoliste osaduskondade teket, mida küll Kristuse Kirikuga ei saa samastada.

2. KIRIK ON RAJATUD APOSTLITE JA PROHVETITE ALUSELE, NURGAKIVIKS ON JEESUS KRISTUS.

Mida see tähendab? Ef 2: 20 “ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Jeesus Kristus ise”. Loomulikult on kõige tähtsam osa nurgakivil – Jeesusel Kristusel. Aga ka apostlitel ja prohvetitel. 1 Kor 3:11 : “teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus.” Jeesus Kristus on Jumala Kiriku alus. Aga siinkohal rõhutatakse ka Kiriku alusena apostlite osa. Mida see tähendab? Et Kirik on rajatud apostlite ja prohvetite alusele? Mida see ütleb meile? Kõigepealt loomulikult seda, et kõneldes Jumala Kirikust räägime me apostellikust Kirikust. Apostellikus Kirikus on 3 elementi: 1. Apostellik tõde. 2. Apostellik vaim. 3. Apostellik struktuur. Ja need kõik kolm on olulised ja tähtsad.

ESITEKS - APOSTELLIK TÕDE: Jumala Sõna peab meie kuulutuse aluseks olema, seda ei saa asendada psühholoogiliste “aita iseeennast” -strateegiatega, poliitiliste loengutega või kirikujuhtimise management-kursustega. Siis on Jeesus unustatud Mees, Piibel on unustatud raamat ja Armulaud on unustatud söömaaeg.

Kuid häda on ka teisel pool, tihti on kuulutus küll olemas, kuid puudub vägi. Tulemus – jutlustamine ilma väeta. Jumalariik ei ole sõnas vaid väes. Loomulikult on tõde oluline, kuid me peame kuulutama seda väes.

TEISEKS – APOSTELLIK VAIM. Meie vennad nelipühalased ja karismaatikud on seda tööd eriliselt maailmas edastamas ja me oleme neile tänulikud. Kuid tihti puudub neil ka midagi. Nimelt evangeeliumi TÄIUSLIK olemus. Kuigi tihti kuuleme sõnu “täisevangeelne” ja “täiuslik evangeelium”. Mu sõbral on nelipühilasest sõber, kes omab erakordset tervendusandi. Aafrikas pidas ta teenistusi, kus viimasel nädal oli kohal üle 320 000 inimese. Palju imesid sündis. Juhtivad riigitegelased olid sellest nii haaratud, et kutsusid ta spetsiaalsetele konsultatsioonidele – ta läks küll sinna, kuid tal ei olnud palju öelda. Sellel evangelistil puudub õpetamise anne, tal on tervendusanne.

Võttis aega 150 aastat kui anglikaanlik reformatsioon andis meile Westminsteri usutunnistuse, anname enam kui 100 aastat vanale nelipühiliikumisele aega. Küll me vennad nelipühilased sellega hakkama saavad, et usutunnistuse valmis teevad!

KOLMANDAKS - APOSTELLIK STRUKTUUR. Apostelliku struktuuri mõistmine on väga-väga oluline! On aeg rahuks ja aeg sõjaks (Kog.3:8). Kristlik rahu on olnud läänemaailmas ja ka meil siin liiga kaua, me vajame sõda. Apostellikku sõda. Mitte sõjameeste poolt läbiviidud sõda, vaid Kristuse tunnistajate poolt läbi viidud sõda. Kui me kõneleme Euroopa taaskristianiseerimisest või taasevangelisatsioonist, ei saa me seda teha ilma apostelliku struktuurita. Me vajame apostellikke mehi! Me vajame pastoreid! Me vajame piiskoppe, preestreid ja diakoneid! Ja kõiki neid ning tuhandeid vabatahtlikke töötamas apostellikus struktuuris.

Katoliiklastelt ja ortodoksidelt on meil õppida APOSTELLIKKU STRUKTUURI, reformatsioonijärgsetest kirikutest on meil õppida APOSTELLIKKU TÕDE, nelipühilastelt on meil õppida APOSTELLIKKU VAIMU.

Me ootame APOSTELLIKU REFORMATSIOONI tulekut. Jumala auhiilguse avalikuks saamist erilisel viisil! Et pärida MAA!

3. KIRIK TÄHENDAB SEDA, ET ME ELAME USUELU KOOS.

See on erilise tähenduse ja tähtsusega renessansijärgsel ajastul, kus üksikisiku tähtsus ja individualism on tohutult tõusnud ja korporatiivsusel on väga väike tähendus. Me mõtleme ja arutleme ikka nö mina-maailma tasandil. Kirikus seda olla ei saa! Kallid ma kordan, Kirikus seda olla ei saa! Kirikus ei ole me mitte MINA vaid MEIE tasandil. Me oleme Kristuse Ihu liikmed!

Püha apostel Paulus kirjutab meile 1Kr 12:14: “Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.” Salmis 25: “et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.” Salmis 26: “Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.” Ef 4:25: “Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed”. Ef 5:30: “sest me oleme tema ihu liikmed.” Me kuulume ÜHTE IHUSSE! See on Kristuse Kirik!

Tänapäeva maailmas on see väga raskelt arusaadav kontseptsioon – isegi väga tõsiste kristlaste hulgas. Kahjuks. Sellesse kuulub ka see, kuidas me suhtume Kirikusse. Jeesus armastab oma Kirikut. Tihti on olukordi, kus inimesed tulevad Jumala juurde, see on võimas kogemus neile. Tihti järgneb aga pettumine Kirikus, räägitakse teda seda. Kritiseeritakse Kirikut. Jumal tihti võib öelda neile siis – Sa armastad mind, kuid sa ei armasta minu abikaasat. Kujutage olukorda – austame hr. X-i, kuid räägime halbu sõnu abikaasast. Nii ei saa olla! Oo, ma armastan Jeesust. Mina ja Jeesus. Kirikut pole vaja. Palvetan, et Jumal juhataks, kas üldse täna Kirikusse peaks minema? Mul on osadus Jeesusega – lähen sellesse või teise kogudusse, siis kui soovin. “Mehed armastage oma oma naisi nagu Kristus armastas oma kogudust”. Tihti nn. “Piiblit uskuvad kristlased” on need, kes nagu ei vajakski kirikut. Aga see on ju Jumala Sõna vastu! Kirikus on probleeme, on valusid. Aga sellel hetkel ei hoia me mitte temast eemale. Kui vaatame emasid, siis näeme alati seda, kus on ema süda – selle lapse juures, kellel on probleem. Ema ei heida kunagi seda last kõrvale – vastupidi, annab maksimumtähelepanu selle lapsele. Sest ta armastab teda.

Me oleme ühte Kristuse Ihusse ristitud. Kui räägime ristimisest, siis on tegemist päästmisega. Tihti on palju vaidlusi – kui suur peab olema vee hulk, kui vana peab ristitu olema. Tihti aga unustame ühe väga olulise asja selle juures. 1 Kr 12,13 ütleb , et me “kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks”. See on elav organism – Kristuse Ihu. Kõigil meil on osa selles elavas organismis. Terve ihu peab olema tegevuses. Vaadake väikseid lapsi – terve nende igu liigub, nad ei kõnni veel, kuid liigutavad end kogu aeg. Terve ihu on üks tervik! Püha Paulus ütles, et me armastaksime kõige nõrgemat ihu osa. Tihti koguduses on olnud otse vastupidi – see liige teeb meile valu, lõikame lihtsalt selle maha! See on nii lihtne! Kirik ei ole mingi klubi. Klubis oled sa liige, maksad oma maksu ja tuled siis kohale kui soovid. Nii nagu golfiklubi. Kirik ei ole seda – tihti inimesed võtavad seda aga samamoodi. Sina ei vali Kirikut – Jumal liitis sind sellega. Me ei vali oma kodu, veelgi enam seda, et oleme Kristuse Ihu liikmed.

Maailm valib ANDEKAD ja VÄLJAÕPPINUD inimesed. Jumal valib oma inimesed – need kes on ustavad, tihti mitte nii arukad või andekad maailma suhtes, kui meie ootaksime. Jumal otsib ustavaid. Jumal otsib ustavust. Jeesus valis kalurid ja maksuametniku, mitte Jeruusalemma tipp-teoloogid ja filosoofiadoktorid. Aga need mehed olid peale Jeesusega koosolemist võimelised tippteoloogide ja tippfilosoofide suud ammuli jätma! SEST NAD OLID OLNUD KOOS ELAVA JUMALAGA!

4. KIRIKUL ON STRUKTUUR NING SEE EI OLE PÄRIS MEIE OTSUSTADA:

Kuulasin just eelmisel nädalal ühe väga kuulsa vabakiriku jutlustaja jutlust kiriku struktuurist või koguduse struktuurist. Ta tsiteeris piiskop Ignatiust, piiskop Küprianust samuti kirjeldas liturgiliste kirikute struktuuri. Tsiteeris seda kuidas Paulus saadab läkitused piiskoppidele ja diakonitele ja siis tuli selle juurde, et kogudus peab ikka olema autonoomne ja iseseisev ning kogu see liturgilis-sakramentaalne kirikukorraldus pole piibellik. Ainus väide oli, et varakirikus olid tõesti piiskopid, kuid nende oluline roll ei lähtunud mitte piibellikust (uustestamentlikust) alusest ega Jeesuselt, vaid see oli nii….. kuna Kirik oli erakorralises tagakiusamiste olukorras ja siis erakordselt oli see nii.

Nii lihtne on öelda, et rooma-katoliku kirikul on see valesti, õigeusklikel on see valesti: aga meil on kirikustruktuur ja kõik piibellik ja paigas nii nagu Jumal tahab. Olen mõnikord taolistelt kuulutajatelt küsinud: “Kas Jumal on alati läbi ajaloo võitja olnud?” Vastuseks on JAA. Kas Jumala Kiriku struktuur enne teie liikumise rajamist oli siis vale või? Ja vastaja on kimbatuses. Loomulikult mitmed väidavad silma pilgutamata, et viimase apostli - Johannese - surma järel vajus Kristuse kogudus valedesse ning selle päästsid alles antud vabakirikliku vaimuliku liikumise algatajad, ükskõik millal see poleks ka siis toimunud. Minul on taolist eklesioloogiat e. õpetust Kirikust küll raske mõista. Kristus väidab, et põrgu väravad ei võida ära Tema Kirikut - kuid kui uskuda taolisi kuulutajaid, siis ei möödu sajanditki, kui saatan juba seda teha sai. Mina seda ei usu! MINA USUN, ET JUMALA SÕNA ON KEHTIV! KRISTUSE KIRIKUT EI OLE EGA SAA MITTE KUNAGI PÕRGU VÄRAVAD ÄRA VÕITMA! HALLELUUJA!

Heebrea kirja 13 peatükis 17 salmis öeldakse: “Olge kuulekad oma juhatajaile ja alistuge neile! Nemad ju valvavad teie hingede üle nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda tööd rõõmuga, mitte ägades, sest sellest poleks teile kasu!” Miks on see oluline sõna täna? Olen avameelne teiega täna - “olge kuulekad oma juhatajaile” ei ole tänapäeval populaarne. Mitmed on vaimulikust teenimisest kui ka altariteenimisest meie kirikus loobunud AINULT selle pärast, et nad ei tahtnud olla kuulekad. “Aga mina arvan nii”, “aga minu arvates peaks nii tegema”, “aga parem oleks hoopis nii teha”. Ma olen taolisi lauseid LIIGA PALJU kuulnud. Loomulikult on see kurb mulle ja ma usun, et ka ISSANDA KIRIKULE, aga see on ka kurb nende inimeste suhtes, kes võiksid teenida, aga nad lihtsalt ei taha. Tuleb meelde nii Matteuse kui Luuka evangeeliumis kirjeldatu, kus Jeesus nutab Jeruusalemma sisse rännates: “Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!” Kas ka meie EI TAHA! Nagu jonnivad lapsed: “Aga seda ma ei taha!”, “See süsteem mulle ei meeldi!” , “See Kiriku korraldus peaks tegelikult nii olema!”. Sõbrad – ma ei liialda, oleme taolisi lauseid oma kõrvadega kahjuks kuulnud. Ja mitmeidki kordi. Liialt palju. Olgu Issand meile armuline, et me nii ei käituks!

5. SINU ARMASTUS JUMALA VASTU VÄLJENDUB SINU ARMASTUSES KIRIKU VASTU.

See on mu ettekande kõige raskem punkt. Tihti me kuuleme sellest, kuidas inimesed on mõistnud ja aru saanud Jumala tähtsusest nende elus. Kuidas igavikulisus on nii oluline meie elus - kas oleme kord koos Jumalaga või lahus Jumalast. Aga Kristuse pruut – Kirik, kuidas sellesse suhtume; see on ka väga oluline. Tegelikult ongi see üks Kiriku eksisteerimise põhjuseid, et meie armastust Jumala vastu mõõta. Nagu keegi ütles: kui kaalud kas toetada Jumala Riiki või osta uusi riideid, siis otsuses ei ole tegelikult mitte sinu valik raha kasutamises, vaid Jumala tähtsus su elus.

Tihti ei otsi me mitte Jumalat, vaid TEMA ande. Kirik on kui kontserdisaal või kino – maksame raha ja selle väärtuses siis midagi saame. Tegelikkuses on Kirik eelkõige andmise koht. Kiriku omadus on sama mis Jumalal – anda! Jh 3:16 toob meie ette Jumala olemuse parimal viisil: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Lihtne tekst – mida tegi Jumal? ANDIS! Andis kallima mis Tal oli! OMA AINSA POJA!

Mida teeme täna meie? Augustis tahame me korraldada Stefanose koguduses erakorralisi korjandusi, et me küttevõlgu tasuda. Tegelikult aga pakub sulle Jumal koos sellega ühe imelise võimaluse - võibolla poleks sa selle peale tulnud, et ekstra anda, rõõmsa südamega anda, veel anda! AGA NÜÜD ON SUL SEE VÕIMALUS! Kuid asi pole mitte ainult rahas. Sinu andmine on su kohalolekus missal - kaasa palvetamises, kaasa teenimises. Kui me tuleme kirikusse saama, siis algusest peale on midagi juba väga valesti. Ja ära imesta, kui tulevad probleemid ja mured. Võta jumalik positsioon! Astu Jumala tahtesse! MILLINE IMELINE EESÕIGUS OLLA JUMALA RIIGIS ANDMAS! TEGUTSEMAS NII NAGU JUMAL! HALLELUUJA!

Luba, et küsin sinult midagi väga isiklikku. Miks tulid siia laagrisse ja meie Rahvuslikule Konvendile? Sa juba aimad, miks seda küsin. Tuleb meelde see hiina teejoomise lugu? Tuleb? Siis tead ka juba vastust!

Miks on Johannese 3:16 nn Piibli kuldsalm. Miks Martin Luther ütles, et sellesse on kokku võetud kogu evangeelium? Sest see on tõesti nii. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Jätame meelde selle jumaliku, mis kätkeb 2 tegusõnasse – armastanud… andnud.

Olgem meiegi teenimas Jumalat kogu oma südamega, armastades ja andes!

AAMEN.
Uulus 4.08.2007