Anno Domini 2006 tähistab EKEK kümmet tegevusaastat. Esitame mõnedele meie seast, kes enamiku sellest kümnendist EKEK osaduskonnas olnud, viis küsimust – tagasivaates möödunud ajale.

K: 2006 möödub kümme aastat EKEK tegevuse algusest Eestis. Kas Sinu arvates on EKEK selle aja jooksul muutunud palju või vähe? Milles on need muutused olnud?
V: On muutunud küll, aga kuidas, seda on raske väga täpselt öelda. Eelkõige olen ma ise muutunud. Aga kindlasti on ka Kirik muutunud. Pärnu koguduses oleme muutunud liturgiliselt ja teadlikkuses: s.t. kuidas teha ja mida ning miks teha. Oleme kasvanud Jumalas. Meie teadlikkus on kasvanud, mitte Kirik pole oma olemuses muutunud. Kõik, mis elab – see muutub ajas ja ruumis.

K: Mitmed inimesed väidavad, et EKEK rõhutab katoolsust, varakiriklikke väärtusi, mis on ju olemas ajaloolistes kirikutes Eestis. Milleks veel eraldiseisev EKEK?
V: Miski ei sünni tühjale kohale – kindlasti on olnud konkreetne vajadus EKEK järele. See pole mingi kunstlik kavatsus olnud midagi uut omamoodi teha. Järelikult on olnud kirikuloos lünk ja vajadus. Jumal on lasknud sündida sellel tööl ning seda ka eriliselt õnnistanud.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on inimeste positiivsed hinnangud meie Kiriku kohta?
V: Tullakse tihti ütlema, et meie keskel tuntakse end hästi. Tihti on raske inimestel samas seda kõike sõnastada. Eriti oluline on see, et inimestel on kaasateenimise võimalus. Eriti vabakirikliku taustaga inimestel on see arusaam: me saame kaasa teenida, samas pole me millekski kohustatud. Pärnus käivad mitmed inimesed meie teenistustel, et regulaarselt saada osa Kristuse Ihust ja Verest. Vajadus armulaua järele toob nad meie juurde.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on negatiivsed arvamused meie Kiriku kohta?
V: Eelkõige liturgia, mõne jaoks tundub see ebavajalik. Mida plussina tuuakse, tuuakse ka miinusena.

K: Sina oled meie Kiriku liige olnud 9 aastat. Milline või milles on olnud Sinu elus suurim või suurimad muudatused vaimulikult selle aja jooksul?
V: Minu suhe Jumalaga on muutunud teistsuguseks, olen edasi kasvanud. Kui oleksin mingis muus kirikus olnud, oleks kasv samuti kindlasti toimunud. Aga praegu olen õppinud tunnetama just Jumala pühadust ja Jumala suurust. Sügavust on tulnud juurde minu suhtumises Kirikuse ja kiriklikku ellu.

See postitus tehti 17.02.2006 kell 05:43 rubriiki EKEK, Liturgika, Teoloogia. Kommentaare saad jälgida RSS 2.0 uudisevoo abil. Kommenteerimine ja tagasisideviited on hetkel keelatud.